Pirita Bermuda niiditõmbaja tüürib pankrotti

Artikkel

- Uudised
- Kaisa Gabral
- 3. veebruar 2016 kell 13:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pirita Bermuda niiditõmbaja tüürib pankrotti
Paadiärimees Kaj Sarlin Pirital, keeldumas pikemas kommentaarist Foto: Eiko Kink
Pirital ligi 15 aastat Eesti ja Soome ärimehi tüssanud paadiärimees Kaj Sarlin tüürib isikliku pankroti poole, kukil võlakoorem ja petta saanud võlausaldajad.
Vandeadvokaat Indrek Naur, Massmo Investmentsi esindaja:
Pankrot oli ettearvatav. Kaj Sarlini ainuke vara on hetkel Soome riigist saadav pension, tegime seepärast ka taotluse kuulutada välja pankrot Euroopa nõukogu määruse alusel, mis tähendab, et Eesti kohtumäärust saab kasutada kogu Euroopa Liidus. Kui Harju maakohtu avaldus saata Soome pensioniametisse, siis sisuliselt saadetakse see pension pankrotipessa. Miinimum 400 eurot on tal õigus sealt kätte saada, ülejäänud 600 eurot liigub pankrotipessa.

Äripäev kirjutas aasta tagasi paadiärimehest, soomlasest Kaj Sarlinist, kes Pirital äri ajas ja kelle käes paadid ja raha haihtusid nagu Bermuda kolmnurgas. Lootus sureb viimasena – peale Sarlini eraisiku pankroti väljakuulutamist loodavad temalt tüssata saanud võlausaldajad taas oma raha näha.
Täna toimus Harju maakohtus Pirital 15 aastat paadiäri ajanud Kaj Olavi Sarlini eraisiku pankroti läbivaatamine. Ka Sarlin oli kohtus kohal, kuid keeldus kommentaaridest Äripäevale.
Ajutise pankrotihalduri Martin Kruppi sõnul maksavad suurimad võlausaldajad Massimo Investments ja Danske Bank 2000 eurot kohtule deposiidiks, et pankrotimenetlust saaks üldse pidada. „Peale seda kuulutab kohus pankroti välja ja algab pankrotimenetlus,“ selgitas asjade käiku Krupp.
Sarlinil on praegu haldur Kruppi hinnangul üle 300 000 euro eest kohustusi. Tema igakuine sissetulek on Soome riigilt saadav pension. Varem töötas Sarlin ehitusfirma Facio kurikuulsale juhile Riho Kalvele kuuluvas ettevõttes Best Marine, mis võttis Pirital koha sisse kohe pärast Sarlini endise tööandja Baltic Boat Centeri pankrotti. Täna Sarlin Kalve juures enam ametlikult ei tööta.
„Lihtne palgatöötaja“ tõmbab niite
Kaj Sarlin tegutses Pirital pikka aega paadiettevõttes Baltic Boat Center. Ta väitis, et on selles ettevõttes palgatööl. Tegelikult ta sisuliselt juhtis ettevõtet ning oli selle peamine niiditõmbaja, nagu märkis Baltic Boat Centeri (BBC) pankrotihaldur Peeter Sepper ja mitmed Sarliniga äri ajanud isikud. Sama väitis ka Sarlinilt tüssata saanud Alo Lilleberg, AL Konsultatsioonide omanik. „See on avalik saladus sadade meremeeste seas, kes on viimased 20 aastat Pirita TOPi territooriumil tegutsenud,“ lausus Lilleberg mullu Äripäevale.
Kui BBCst jäi pankrotmenetluses alles vaid üks järelkäru ja võlausaldajatel tühjad pihud, siis seekord alustas eraisik Sarlini pankrotti taotlemist võlausaldaja Massimo Investments, mis kuulub soomlasele Olli Heinonenile. Heinonen nimelt andis oma paadi Sarlinile mahamüümise eesmärgil, kuid nii paat kui ka selle müügist saadud raha haihtusid. Sarlin on Heinonenile paadi eest võlgu 100 000 eurot, millele lisanduvad viivised.
Koos Heinoneniga taotleb Sarlini pankrotti ka teine suurim võlausaldaja Danske Bank, kelle nõue on umbes 170 000 eurot.
Mis seob Sarlinit ja Kalvet?
Pankrotihaldur Kruppi sõnul on praegu küsimus selles, kas Sarlinil on Eestist väljaspool mingeid varasid, mida pankrotipessa kaasata. „Peale pankroti väljakuulutamist saab ka nendele andmetele ligi,“ märkis Krupp ja lisas, et veel on vaja välja selgitada üks õnnetu mootorpaadi omanik.
Kruppi aruandest selgub, et Sarlin on viimase viie aasta jooksul oma arvelduskontodelt regulaarselt suuri summasid välja võtnud. Haldur Krupp märkis, et talle pole veel teada, mis eesmärgil seda raha kasutatud on. Ka toob Krupp välja erinevad laenukanded, mille sisu pankrotimenetluses selgitada püütakse.
Küsimusele, mis seob Kaj Sarlinit ja pankrottidega kuulsust kogunud Riho Kalvet, vastab Krupp: „Kuna Riho Kalve on väitnud, et Sarlin on kõva paadiärimees, siis võib-olla, et Sarlin on ka Best Marine üks tegelikke omanikke. Jahtidega kokkupuutuvad isikuid on maininud, et Sarlin, kes täna justkui ei tööta Best Marines, viibib seal tihti ja ajab seal endistviisi asju. Seal pakutakse erinevaid teenuseid, näiteks jahtide talvemajutuseks - Sarlin on hiljuti teinud selliseid kokkuleppeid,“ avaldas Krupp ja lisas, et ega see selgitus võlausaldajaid ilmselt rõõmsamaks tee. „Küsimus on selles, kas Best Marine saab edaspidi arvata pankrotivara hulka või mitte,“ märkis Krupp.
Sündmuste kronoloogia
Kaj Sarlin alustas Soomes ettevõttes Sarlin Marine. Aastal 1997 asutasid Kaj Olavi Sarlin ja Beatrice´i ekselukaaslasena kuulsust kogunud ettevõtja Raul Andresson ettevõtte Nexus büroo, mille tegevusalaks oli telefonide ja varuosade müük ja erinev konsultatsioon. 1998 lahkus Raul Andresson sellest ettevõttest.
Aastal 2000 registreeriti Eestis Nexus Grupp, mille omanik ja juhatuse esimees oli äriregistri andmetel Jaanus Kase. Kaj Sarlin oli ettevõttes müügimees.
2007 registreeriti uus ettevõte Baltic Boat Center (BBC), mille omanik äriregistris oli endiselt vaid Jaanus Kase. Äripäevale märkisid paljud asjaosalised, et põhiline niiditõmbaja ja otsustaja oli siiski Kaj Sarlin, kes ennast ametlikes paberites ei näidanud.
Baltic Boat Centeri järel võttis 2014. aasta juulis Pirital samades ruumides koha sisse paadiäriga tegelev Best Marine OÜ, mille omanik, asutaja ja juhatuse liige on mitme firma pankrotistumisega kuulsust kogunud Riho Kalve. Selles ettevõttes tegutses aktiivse müügimehena jällegi Kaj Sarlin.
Tänaseks on Sarlini ainuke näidatav sissetulek Soome riigi pension. Best Marine omanikule Riho Kalvele on seatud ärikeeld.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum