Justiitsminister Urmas Reinsalu juhtimisel loodud töögrupp käib täna välja 64 ettepanekut, kuidas Eesti ärikeskkond paremaks muuta. Kokku esitati 123 ettepanekut, mida ettevõtjad peavad märgiks suurest rahulolematusest.
- Advokaadibüroo Sorainen partner ja Eesti Advokatuuri äriõiguskomisjoni juht Karin Madissoni avaldab head meelt, et justiitsminister ärikeskkonna parandamiseks sellise algatuse lõi. Foto: Andres Haabu, Äripäev
Karin Madisson Eesti Advokatuurist avaldas heameelt, et justiitsminister julges taolise algatusega välja tulla ja kaasata ettevõtjaid ning organisatsioone avatult ettevõtluskeskkonna teemadele arutlema. „Kahjuks ei olnud ministril meile ette anda suuremat visiooni, kuhu meie riik liigub ja millistes valdkondades näeb perspektiivi. Keeruline, kui mitte võimatu on sellisel juhul teha ettepanekuid, mis oluliselt mõjutaksid ettevõtluskliimat paremuse poole,“ nentis ta.
Paindlikud töösuhted. Madissoni sõnul on paindlike töösuhete temaatika selgelt fookuses, kuna Eesti on maha jäänud riikidest, kus saab riskivabalt kasutada näiteks mittefikseeritud töötundidega töölepinguid, töökoha jagamist, kaugtööd jne.
See lahendus aitaks tema sõnul tööturule kaasata inimesi, kes ei suuda või ei taha töötada täisajaga. Ettevõtjale annab see aga võimaluse palgata projektipõhist tööjõudu.
„Kindlasti tuleks kiiresti ette võtta abinõud Ida-Virumaa töötuse probleemi lahendamiseks. Tean pealinna ettevõtjaid, kes oleksid valmis neid inimesi palkama, aga nende tööle toomiseks tuleks neile hüvitada transpordi- ja majutuskulud, mis aga tihti lähevad maksustamisele veel erisoodustusmaksuga, mis muudab selle ettevõtmise liiga kalliks,“ arutles Madisson.
Sotsiaalmaksu põrand ja lagi. Maksustamise poolelt tõi Madisson raportist esile ettepaneku, et miinimum- ja maksimummäära kehtestamine sotsiaalmaksule on hädavajalik.
Äriseadustiku revisjon. Madisson tunnustas tähelepanu pööramist äriseadustiku revisjoni vajadusele. „Meie armsas 20aastaseks saanud äriseadustikus on tegelikult väga palju konflikte ning see ei arvesta kohtupraktika ega ka ettevõtluse arengute vajadustega. Ettevõtjatel on keeruline selles orienteeruda, kuigi seadus peaks olema ettevõtja piibel, millest igaüks ka ilma advokaadi abita aru saab,“ kommenteeris Madisson.
Ta tõi näiteks väikeaktsionäride kaitse - siin on selge, et Eesti on kõvasti maha jäänud. Seda kinnitab ka maailmapanga uuring, mille järgi paikneb Eesti investorite kaitses 81. kohal. Madisson märkis, et isegi Valgevene on meist eespool, olles 51. Ka riigiõigusabi kasutamise võimalused pole tema hinnangul piisavalt tuntud ja tihti jäävad isikud oma õiguste kaitsel hätta.
„Loodame, et neid teemasid võetakse ka tõsiselt ja tegemist ei olnud ettevõtjate energia ärakasutamise ja näiliku kaasamisega. Tore, et IRL on hakanud reforme toetama,“ kommenteeris Madisson.
Täna esitatud ettepanekuid saab lugeda artiklist „
Reinsalu raportis 64 ettepanekut, mis puhuvad majandusele hoo sisse“.
Seotud lood
Riikide ettevõtlus- ja õiguskeskkonda analüüsiv Maailmapanga raport Doing Business paigutas Eesti kinnisvaratehingute lihtsuse 6. kohale. Eesti naabritest on edetabelis eespool Leedu, mis on 2. kohal, Rootsi leiab tabelist 10. positsioonilt, Soome 20. kohalt ning Läti 23. asetuselt.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.