Rootsi börsi juht: Tallinna börsi areng oodatust aeglasem

Pärast eelmist edukat aastat Soome börsi juhina võttis Rosendahl sel kuul üle ohjad Rootsi börsil, kuhu eelmisel aastal lisandus 80 uut ettevõtet. IPOde hoo raugemist ta ei näe, kuid olles ühtlasi ka Nasdaq Nordicu president, on ta pisut mures Balti börside pärast, kuna erinevalt Põhjamaade börsidest on nende areng oodatust uimasem.

Rosendahl räägib Äripäevale antud eksklusiivintervjuus, mis teeb Põhjamaade börsid edukaks ja millised aktsiad on Rootsi börsil kõige menukamad.

Kuidas kavatsete meelitada uusi ettevõtteid Stockholmi börsile?

Arvan, et oleme Rootsis ja Stockholmis väga heas seisus, arvestades et oleme suutnud luua väga hea ökosüsteemi. Meil on nii suuri kui ka väiksemad ettevõtteid ja seetõttu toetab ökosüsteem mõlemate arengut. Meil on kaks turgu – põhiturg, mis on reguleeritud Euroopa Liidu poolt ja teine meie First North alternatiivturg, mis on mõeldud enamjaolt väiksematele ettevõtetele. Põhjamaade ja Balti piirkonnas on Nasdaqil kokku seitse põhiturgu ja Rootsi on kindlasti seal väga suur edulugu.

Kindlasti teeme me kõik, et seda ökosüsteemi toetada ja arendada. Meil on hea meel, et suudame pakkuda ka nõustamist, mis aitab ettevõtete arengule kaasa.

Rootsis on väga arenenud erakapitali investeerimiskogukond ning häid näiteid on sellest, kuidas erakapitali firmad on suutnud osa enda ettevõtte portfellist tuua börsile. See on suurepärane ökosüsteem ja me üritame samu meetodeid kasutada ka teistes lähiriikides – Soomes, Taanis, Balti riikides ja Islandil.

Mida oskate öelda Rootsi börsi aktiivsuse kohta – on see teie arvates madal ja vajaks kasvatamist?

Arvan, et eesmärk on kindlasti säilitada sarnane suurepärane tulemus nagu meil oli 2015, kui palju uusi ettevõtteid tuli börsile ning kauplemisaktiivsus oli väga kõrge. Me tahaks sama taset jätkata ja meie arvates on see ka võimalik, sest eelmine aasta suutsime kaasata nii väike- kui ka suurinvestoreid, ja seda nii Rootsist kui ka teistest riikidest.

Rootsi on Euroopa parim näide toimivast ökosüsteemist, kus on korraga noteeritud suuremad ja väiksemad ettevõtted, ning turust, kus on nii väikeinvestoreid kui ka institutsionaalsed investorid. Ka välisinvestorid on väga elevil paljude Rootsi ettevõtete pärast. Edu võti peitubki ökosüsteemi arendamises ja praegu vaatame seda, kuidas rohkem väikeettevõtteid börsile meelitada, kuna just väikeettevõtted on need, mis tihtilugu saavad vähem tähelepanu ja vajuvad seetõttu unustusehõlma.

Mis on Rootsi börsi selle aasta suurimad IPOd?

See on veel lahtine, kuna aasta on alles üsna noor. Vaatamata börsi kõikumisele ja aktsiahindade väiksele langusele valmistavad paljud ettevõtted siiski ette börsile tulekut. Arvame, et kevadkuudel näeme veel rohkem ettevõtteid, kes tahavad börsile tulla, kuna siis lüüakse kokku eelmise aasta tulemusi, algab ettevalmistus ning börsile tullakse tavaliselt aprillis, mais ja juunis.

Eelmisel aastal toimus 80 ettevõtte aktsiate esmaemissioon (IPO – toim.), millest 60 oli First Northil ja 20 põhinimekirjas. Mullu lisandus börsile nii suuri kui ka väiksemaid ettevõtteid. Ma ei hakka prognoosima, palju neid sel aastal börsile tuleb, kuid olen optimistlik.

Milliseid näpunäiteid annaksite eestlastele, et Tallinna börsile tuleks rohkem ettevõtteid?

2012-2013 olid minu vastutada Balti börside tehingud ja kauplemine. Mul on Balti piirkonnaga üsna suur kogemus. Ausalt öeldes tundub pilt üsna veider, et Balti piirkond pole nii palju arenenud, kui me lootsime. Arvan, et tuleks üldist ökosüsteemi arendada koos ja seda nii, et ettevõtted teevad koostööd investeerimispankade ja rahamajanduse nõunikega. Lisaks oleks vaja tekitada investorite nõudlus uute ettevõtete järele. Eestis on veel väga palju ära teha, et ökosüsteem korralikumalt toimima saada. Loodetavasti aitab majanduskasv muuta börsi atraktiivseks kasvu otsivatele ettevõtetele.

Kas investeerite börsile ka isiklikku raha?

Mul ei ole otse lubatud investeerida ühessegi Nasdaqil noteeritud ettevõttesse, et vältida huvide konflikti. Seega pean tegema enda investeeringud läbi fondide, näiteks kasutama börsil kaubeldavaid fonde ehk ETFe või ühisfonde. Neid kasutan ma ka börsile investeerimiseks, ja investeerida mulle meeldib. Tasub märkida ka, et Rootsi börs on üks maailma parema tootlusega börse, kui vaadata 50-100 aasta perspektiivis. Minu arvamus on, et Rootsi börsile tasub investoritel kindlasti investeerida.

Kuna Nasdaqi suuremad börsid on Rootsis, Soomes ja Taanis, siis kindlasti kasutame sealt saadud parimaid teadmisi, et arendada ka väiksemaid börse Baltikumis. Teeme palju koostööd ja börside kauplemismudel ehk see, kuidas aktsiaid kaubeldakse, on sarnane kõigil seitsmel börsil. Arvan, et suurte börside kogemuse kasutamine tuleb Balti börsidele igati kasuks. Aga palju on veel teha ning kõik on veel valmimisjärgus.

Mis on Rootsi börsi kõige populaarsem aktsia?

Kui vaadata üldist aktiivsust, siis Hennes & Mauritz. Tegemist on väga suure ettevõttega, mis tegutseb kogu maailmas ning on populaarne ka väikeinvestorite hulgas. Nordea aktsia on üsna populaarne, samuti Ericsson, Atlas Copco, TeliaSonera ja Volvo. Neid kaubeldakse väga aktiivselt, ja seda isegi võrrelduna Euroopa suuremate börsidega.

Nasdaq Tallinna juht: Rootsi börsifirmade mõtteviis teistsugune

Tallinna börsi juht Rauno Klettenberg ütles, et Rootsi ja Eesti investeerimis- ja börsiajalugu on raske võrrelda, kuna Rootsil on 150 aasta pikkune börsiajalugu ning seetõttu on ilmselt ka ettevõtjate mõtteviis teistsugune – seal nähakse kapitaliturgu kui sobivat vahendit ettevõtte julgeks arendamiseks.

Järgneb Klettenbergi kommentaar:

Samuti teavad inimesed, mida investeerimine endast kujutab ning julgevad oma raha pikaajaliselt ettevõtete osalustesse investeerida, et riigi ja majanduse arengu läbi oma heaolu kasvatada.

Teine asi on n-ö ökosüsteeem. Siin tuleb vahet teha, mida täpselt silmas peetakse. Kui me räägime ökosüsteemist, mis puutub finantsturgude arengusse riigis üldiselt, sh investeerimispankade, nõustajate ja teiste turuosaliste arvukusse, ettevõtjate meelestatusesse ja arusaamisesse börsi pakutavatest võimalustest, samuti nii institutsionaalsete kui jaeinvestorite arvu, rahva üldisesse investeerimisvõimekusse jm taolisesse, siis see keskkond on Rootsis väga arenenud ja turuosalistega n-ö tihedalt täidetud.

Kui me mõtleme ökosüsteemi all aga seda, mida Nasdaqi grupis olemine meile võimaldab – tipptasemel teadmisi ning tehnilisi lahendusi -, siis olles grupi osa, on sisuliselt kõik vahendid meie käsutuses. Kasutame sama kauplemisplatvormi, mida kasutavad teised Nasdaqi börsid Euroopas ja USAs. Sünergiat, mida kirjeldas ka Helsingi börsi juht Henrik Husman, ilmestab näiteks Balti börsiettevõtete turuinfo kuvamine Nasdaq Nordicu veebis. Neid koostööpunkte on veel (avalikkusele nähtavatest nt Morningstari finantsanäitajate projekt).

Ilmselt vajavad selgitamist ja perspektiivi panemist ka Tallinna börsi 1990. aastate lõpu ja 2000. aastate alguse-keskpaiga suured kauplemismahud. Eesti ja teiste Balti riikide turud näitasid 2005–2008 aastal tohutuid kasvunumbreid ning sel ajal noteeriti meie börsidel mitme suure ja tuntud ettevõtte aktsiad. Arusaadav, et uued ja mõjukad tulijad, eriti need, kel on suur free-floati osakaal, meelitavad lisaks väikeinvestoritele turule ka palju suuri välisinvestoreid.

Buumile järgnenud majanduskriis keeras olukorra vastupidiseks: välismaised suurinvestorid tõmbasid märgatava osa oma investeeringutest väikestelt ja suhteliselt vähelikviidsetelt turgudelt – sh Balti turult – välja ning turule jäänud kohalike institutsioonaalsete (pensionifondide) ja väikeinvestorite kauplemismaht oli liiga väike, et mahu langust täielikult leevendada. Investorite arvu vähenemine toob üldiselt madalama kauplemisaktiivsuse, langenud kauplemisaktiivsus tõstab volatiilsust, ning volatiilsuse tõus viib omakorda IPOde arvu vähenemiseni. Kogu turu n-ö ökosüsteem, mis ulatub turuoperaatorist ehk börsist oluliselt kaugemale, sai selles protsessis löögi ning vajab taastamist.

Tallinna börsil on aktsiatehingute arv ja käive viimasel neljal-viiel aastal püsinud suhteliselt samal tasemel.

Mis puutub raha kaasamisse ja investeerimisse börsi vahendusel, siis loomulikult võiks börsi kaal selles praegusest suurem olla. Töö selle nimel käib kogu Baltikumis. Möödunud kevadel analüüsisime koostöös turuosalistega, kuidas Balti börsidele rohkem uusi ettevõtteid saada ning analüüsi põhjal valmis nn IPO töörühma raport (Balti börside veebis loetav nii eesti kui inglise keeles), kus on kõik olulised ideed ja tegevused üksipulgi lahti räägitud. Muide, see analüüs valmis just Nasdaq Nordicu sarnase raporti eeskujul.

Näiteks: börsi väikevend, alternatiivturg First North sai 2015. aastal hoo sisse suuresti tänu asjaolule, et avasime First North aktsiaturu kõrval ka võlakirjaturu. Baltikumi peale tuli First Northile sel aastal kokku 7 ettevõtet, neist 3 olid Eesti ettevõtted. See suurendab meie veendumust, et leebemate nõuetega kauplemiskoha järele on ka Balti turul vajadus olemas.

Küll aga – mida mainib ka Henrik Husman oma intervjuus – toovad silmanähtava ja märgatava muudatuse kauplemismahtudes ja aktiivsuses ikkagi suured, tuntud ja likviidsed ettevõtted. Nende näitajate osas väikeste ettevõtete lisandumisest suurt muutust oodata mõistagi ei maksa; küll aga on äärmiselt oluline, et ka meie kohalikud ja regionaalsed väike- ja keskmise suurusega ettevõtted saaksid soovi ja vajaduse korral avalikult raha kaasata ja oma väärtpaberid avalikule turule kauplemisele tuua.

Maksuteemat oleme üpris põhjalikult analüüsinud viidatud IPO töörühma raportis. Lühike vastus on, et mõistagi pooldame maksusoodustusi, mis toetavad väikeinvestoreid ning investeerimiskultuuri arengut Eestis ja Baltikumis.