Panama lekkest on selgunud veel mitu prominentset eestlast, kelle seos advokaadibürooga Mossack Fonseca tekitab küsimusi.
- Oliver Kruuda kasutas maksuvabas piirkonnas asuvat ettevõtet maksude vältimiseks. Foto: Veiko Tõkman
Tänane „
Pealtnägija“ paljastas niidistiku, kuhu on segatud üks ettevõtja ja mitu advokaati, kellest kaks on seotud ka Reformierakonnaga. Niidid hakkavad jooksma pankurist Kalle Norbergist, kes lõi 2000. aastate algul firma Luxembourg Financial Services ehk LFS, mis asus soodsa maksukliimaga Luksemburgis ja pakkus diskreetset raha juhtimise teenust endise Nõukogude Liidu ülirikastele. Norbergi firmade grupis oleval LFS Family Office’il oli esindus ka Eestis ja selle juhiks palgati maksuameti endine direktor Ardo Ojasalu.
Offshore-firmade vahendamine oli üks Norbergi pakutud teenuseid tema rikaste kundede jaoks. Norbergi sõnul algas koostöö Mossack Fonsecaga 2004. aastal. Samas tuleb pabereist välja, et juba 2002. aastal asutas Mossack Fonseca Briti Neitsisaartel firma Brokaw Inc, mis omakorda andis täisvolituse Kalle Norbergile ja Marcel Vichmannile. Huvitav on seejuures, et firma direktor, kes neid volitab, Marta Edghill, on kokku 9000 (!) firma juhataja. Ei Vichmann ega Norberg mäleta enda sõnul, mida see asi puudutas.
Kommentaarid
Tahetakse vähem makse maksta
Evelyn Liivamägi, EMTA maksude osakonna juhataja
Mis on see hea loogiline ja aus põhjus, miks Eestist peaks sinna firma asutama, aga tegelikult toimetama Tallinnas? Kui niimoodi on, et seal tegelikku majandustegevust ei ole, siis head põhjendust ei olegi. Siis ongi reeglina põhjus see, et makse vähem maksta. Peita oma vara, rahapesuga tegeleda.
Eesmärk minna üle seaduse piiride
Aivar Paul, Pangaliidu rahapesu tõkestamise toimkonna juht
Kui me räägime tavaärimehest, kes teeb n-ö tavaäri ja üritab siis hoida maksusid madalana, see mass, ma arvan, on jäänud 1990ndatesse. Aga kui me räägime nüüd skeemidest, kus on eesmärk ikkagi - kas nüüd alati, aga julgeks arvata enamasti - minna üle seaduse piiride, siis offshore-kehad on selleks jätkuvalt väga head.
Norbergi sõnul moodustas offshore’ide haldamine pisikese osa tema firma tegevusest, ometi näitavad lekkinud paberid, et LFSi arvel oli 2000. aastate keskel 221 firmat, mida haldas Mossack Fonseca. Norberg ütleb, et tema tegevust kontrollisid korduvalt Luksemburgi võimud ega leidnud midagi laita. Tõepoolest, ei saa väita, et varifirma omamine tähendab automaatselt halbu tegusid. Kuid on vähemasti üks juhtum, kus Mossack Fonseca loodud varifirmaga peteti Eesti riiki.
Kruuda ülikallis juustuliin
Paberid näitavad, et Briti Neitsisaartel registreeritud firma Hodge Bay Investmentsi soetas 2004. aastal 928 dollari eest Tallinnas Mustamäel tegutsenud firma, mida võib nimetada Norbergi butiigi eelkäijaks. Ei ole teada, kes on ettevõtte tegelik omanik, aga firma nimi ilmus varsti pärast loomist välja skandaalses loos Eestis. Nimelt avastas maksuamet, et Oliver Kruuda firma ostis samalt Neitsisaarte ettevõttelt arulagedalt kalli juustutootmisliini oma Paide tehasesse.
Maksuameti peajuristi Karolin Lorentsi selgitusel osteti Rootsist juustuseade kõigepealt umbes 600 000 euro eest ja kui see oli olemas, vormistati sama tehing teist korda 3,5 miljoni euro eest. Maksuamet leidis, et tegu on raha välja viimisega makse maksmata, kusjuures selle organiseeris nende sõnul Tere kontserni suuromanik Oliver Kruuda ise.
„Maksupettust ei ole kindlasti tehtud, see kohtuotsus on nüüd lõplikult jõustunud ja seal jäi see asi arutamata sellepärast, et riigikohus ei võtnud seda uuesti menetlusse,“ ütles Kruuda „Pealtnägijale“. Kuigi otsuses on öeldud, et Oliver Kruuda oli niiditõmbaja ja käsuandja selles skeemis, rõhutas Kruuda, et see ei olnud kindlasti niimoodi.
Vähe sellest, paberid näitavad, et samal ajal, kui Kruuda maksuametiga kohut käis, äratati vahepeal riiulile pandud Hodge Bay 2014. aastal jälle ellu ning direktoriks ja omanikuks pandi Kalle Norberg. Riiulifirma ajutises elluäratamises mängis rolli ka advokaat Hannes Vallikivi, kes saatis otse Mossack Fonseca kliendihaldurile selle kohta instruktsioone. Praegu advokatuuri esimehena tegutsev Vallikivi keeldus kommentaaridest, kuid kinnitas, et pole teinud midagi ebaseaduslikku.
Pane tähele
Firma ostu kuupäeva võltsiti
Kevadel 2015 otsis Urmas Toome ostmiseks vana firmat Seišellidel. Mossack Fonseca leidis oma riiulilt sobiva ettevõtte Tallyfield S.A, mis on asutatud 29. septembril 2014 Briti Anguillal, mis asub Kariibi meres. Paberid vormistatakse, Toome allkiri ilmub omaniku ja direktorina paberitele, kuid on pisike detail – need on dateeritud septembris 2014 ehk umbes aasta enne, kui Eesti jurist firmast üldse midagi teadis.
Pangaliidu rahapesu tõkestamise toimkonna juht Aivar Paul ütles seepeale, et tema hinnangul on see igas jurisdiktsioonis vaadeldav kui seaduserikkumine. Sellise käigu mõistis hukka ka maksuameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi. „Isegi, kui kogu retoorika nende advokaatide poolt on see, et vabandust, härrased, see on kõik juriidiliselt korrektne, siis siin on küll võib-olla väike, aga siiski päris konkreetne näide, et ega see nüüd ikka ei ole küll.“
Autorollo advokaadid
Täiesti uue nimena kerkis esile Urmas Toome, kelle tõi Mossack Fonseca kliendiks Kalle Norberg. Selgub, et õigusbürood M.O.B. esindanud Toome tahtis avada Luksemburgis esinduse ja oli huvitatud firmade ostmisest. Toome nimega oli või on Eesti äriregistris seotud 516 firmat.
2014. aasta kevadel sõlmitaksegi Luksemburgis leping Mossack Fonsecaga, kus kliendikontaktiks märgitakse Toome ja Norberg. Pooleteise aasta jooksul ostab Toome firmad Maltal ja Küprosel, uurib võimalusi asutada firma Uus-Meremaal ja Hongkongis, loob privaatfondi Panamas.
Toome avas ka Luksemburgis esinduse – advokaadibüroo nimega MOB-CS. Firma kodulehel vaatavad vastu kolm meest – Urmas Toome, Siim Roode ja Raul Markus, kel kõigil seosed Reformierakonnaga. Roode on praegu kohtu all Autorollo afääris. Markus on Roode kolleeg ja kaitses ka tema firmat Autorollo kaasuses. Markus on toodud Mossack Fonsecale esitatud paberites kui Toome advokaat ja raamatupidaja, kuid Eestis on ta läbi käinud nii maadevahetusest kui ka nn Silvergate’ist.
Pikemat kokkuvõtet Pealtnägija eetris olnud saatelõigust saab lugeda
siit.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.