Ainult Äripäevas: Tere salajane päästeplaan

4. aprillil allkirjastasid ASi Tere piimatööstuse juht ja omanik Kruuda ning saneerimisnõustajad Marko Kaevando ja Tarvo Lindma ettevõtte 29-leheküljelise saneerimiskava, milles nad süüdistavad ettevõtte raskustes pankasid. Kava autorid toovad välja, et Tere finantsraskuste tekkimise põhjus on olnud kasutatavate finantstoodete sobimatus ning krediidiasutuste soovimatus neid muuta ja kohandada. Samas ettevõtte suuremad võlausaldajad DNB Pank ja Nordea omakorda Kruuda saneerimiskava ei toeta. Kohus hakkab Tere saneerimiskava arutama esmaspäeval.

Saneerimiskava eesmärk on „ületada likviidsusprobleemid, mis on tekkinud ASi DNB Pank ja Nordea Bank ABga sõlmitud laenulepingute tähtaja saabumisest 2015. aasta detsembris, mida pangad keeldusid vaatamata pikaajalistele läbirääkimistele ja varasematele lubadustele pikendamast ning mis tõi kaasa käibevahendite puuduse ja täiendavate finantskulude tekkimise“.

Tere peamised finantskohustused tulenevad 2008. aastal kontserni ühinemise finantseerimiseks võetud sündikaatlaenust summas 45,6 miljonit eurot, millest kava kohaselt on seni tagasi makstud põhiosa üle 21 miljoni euro ja intresse 9 miljonit eurot. Sündikaatlepingust tulenev põhikohustuse summa on 24,54 miljonit eurot.

Saneerimiskava kirjeldab, et kohustuste täitmine ei olnud probleem, kuni ettevõte lõpetas 2012. aastal private label'i toodangu tootmise, misjärel langes ettevõtte käive viiendiku võrra umbes 100 miljonilt eurolt 80 miljonile. Käibe langus süvenes 2014. aastal ekspordikeelu tõttu Venemaale. Et pangad ei olnud nõus laenude maksegraafikuid muutma, halvenes järsult Tere maksedistsipliin.

Laenuintressid sööstsid lakke

Saneerimiskavas tuuakse välja, et pangad hakkasid Tere kontserni survestama, et omanik ettevõtte võõrandaks või kaasaks täiendavaid finantsinvestoreid. Tuuakse välja, et täiendavate finantsvahendite kaasamine olnuks aeganõudev, ent aega pangad ei andnud.

Kuigi pangad olid kavas toodu väitel algselt nõus tagama seniseid finantseeringuid kuni ettevõtte refinantseerimise või varade müügini, ei soostunud pangad möödunud aasta lõpus siiski Tere kasutuses olevaid krediidilimiite, osaliselt faktooringulepinguid ja laenude tagastamise tähtaegu pikendama.

Tere jaoks tähendas laenulepingute ja muude krediitide valdavas osas lõppemine üüratut intresside kasvu kohustustelt. Nimelt asusid pangad senise 3–9protsendilise aastase intressi asemel arvestama viivist, mille määr on sündikaatlaenu lepingu puhul 25% aastas ja arvelduskrediidi lepingute puhul 54% aastas. Krediitide kogumahtu arvestades tähendas viiviste kogumäär umbes 600 000eurost summat kuus.

Saneerimiskava ajatab ja kustutab kohustusi

Saneerimiskava selgitab, et peamine saneerimisabinõu on seaduse kohaselt võlausaldaja nõuete ümberkujundamine. Kavas on võlausaldajate nõuded jagatud kahte rühma: pandiga tagatud nõuded ja pandiga tagamata nõuded. Tuuakse välja, et saneerimiskavaga ei kujundata ümber töölepingutest tulenevaid nõudeid ja neid nõudeid, mis jäävad alla 10 000 euro – need tasutakse Tere poolt tavapärases korras.

Oliver Kruuda koostatud Tere saneerimiskava paneb ette, et pandiga tagatud põhinõudeid pandisumma ulatuses ei vähendata, ent kõrvalnõudeid (st nii intressi- kui viivisenõudeid) vähendatakse seadusjärgse suuruseni, samuti, et põhi- ja kõrvalnõuete tasumine ajatatakse. Põhinõuded rahuldatakse kava järgi iga-aastaste maksetega saneerimiskavas kindlaksmääratud suuruses: esimesel aastal 100 000 eurot, teisel aastal 200 000 eurot, kolmandal aastal 300 000 eurot, neljandal aastal 500 000 eurot, alates viiendast aastast enam kui 1,5 miljonit eurot aastas ning alates kaheksandast aastast enam kui 2,5 miljonit eurot aastas.

Selle tulemusel rahuldatakse neljanda aasta lõpuks kõik pandiga tagatud nõuded, v.a pankade nõuded, mis rahuldatakse täies ulatuses kümne aasta jooksul. Veel toob kava välja, et pandiga tagatud põhinõuetelt, mida ei rahuldata esimese aasta jooksul, arvestatakse ja tasutakse intressi turuintressile vastavalt ehk 2,1% pluss kolme kuu euribor aastas.

Pandiga tagamata nõuded kujundatakse saneerimiskava kohaselt ümber põhinõude suuruseni ehk põhinõudeid ei vähendata, kuid kõrvalnõuded kustutatakse. Nõuded rahuldatakse kuue aasta jooksul pärast saneerimiskava kinnitamist selliselt, et kuni 300 000 euro suurused nõuded rahuldatakse täies ulatuses kahe aasta jooksul, kuni 600 000 euro suurused nõuded kolme aasta jooksul ning kuni 1,1 miljoni euro suurused nõuded nelja aasta jooksul.

Tere juhtkond ja saneerimisnõustajad toonitavad kavas, et selle kinnitamine tagab piimatööstuse majandustegevuse jätkumise, Tere võlausaldajate nõuete parimal viisil rahuldamise ning Tere töötajate töökohtade säilimise. Saneerimiskava kinnitamata jätmisega aga kaasneb tõenäoliselt ettevõtte pankrot, mille tulemusel puudub võimalus kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks saneerimiskavas toodud ulatuses ning kaovad ka töökohad.

Terel kosilased ukse taga?

Tere saneerimiskava toob välja, et ettevõttel on käimas mitu läbirääkimist ning on sõlmitud kokkulepped Tere tootmistegevuse omandamisest huvitatud isikutega. Selle raames on vaja teha tavapärane ettevõtte õiguste ja kohustuste ning majandustegevuse kontrollimine, mis võtab minimaalselt pool aastat aega.

Tere juhtkond kinnitab saneerimiskavas, et huvitatud isikute pakkumised kogu majandustegevuses kasutatava vara ostmiseks jäävad vahemikku 65–80 miljonit eurot, mis kataks kõik Tere kohustused umbes kahekordselt. „Tere juhtkonnal on kohustus saavutada parim tulemus, mitte alluda pankade poolt survestatud varade kiirmüügile tagatiste realiseerimise või pankrotimenetluse kaudu,“ seisab saneerimiskavas.

Kuus põhjust Tere saneerimiseks

Oliver Kruuda nägemuses on kuus põhjust, miks Tere saneerimiskava peab läbi minema.

Esiteks. Majandusraskuste tekkimise põhjus ei ole Tere teenuste ja toodete ebakvaliteetsus, juhtimisvead või muud Terest endast tingitud asjaolud. Probleem on krediidiandjate üle jõu käivates nõudmistes.

Teiseks. Tere on pikaajalise kogemusega (üle 20 aasta) ja elujõuline ettevõte. Tere keeruline olukord tuleneb krediidiandjate soovimatusest kohandada finantstooted ettevõtte ja turu olukorrale sobivaks.

Kolmandaks. Tere omakapital on 26,5 miljonit eurot ja varade maht ületab oluliselt kohustuste mahtu, majandustegevus on positiivse tulemiga.

Neljandaks. Tere on oluline tööandja Põlvamaal, Viljandimaal ja Tallinnas.

Viiendaks. Tere on toimiv, kasumlik, omab tootmiseks vajalikku seadmete, teadmiste- ja toorainebaasi ning ettevõtte tooted on tarbijate poolt hinnatud. Ettevõttel ei ole fundamentaalset probleemi kohustuste täitmise suutlikkusega.

Kuuendaks. Saneerimata jätmine toob kaasa likvideerimisele suunatud pankrotimenetluse. Pankrotimenetluses toimub varade kiirmüük ja selle käigus saadav müügihind ei võimalda eelduslikult olulises ulatuses rahuldada teisi nõudeid peale pandiga tagatud nõuete. Teised Eesti tootjad ei suuda täita Tere lõpetamisel tekkivat lünka kodumaisel turul ja osa tooteid tuleb importida.

Allikas: Tere saneerimiskava

Advokaat: Tere jooksis sirge seljaga lati alt läbi

Tere saneerimiskava kvaliteet on nii kasin, et selle kavaga on piimatööstus jooksnud sirge seljaga lati alt läbi, kommenteeris Äripäeva palvel saneerimiskavaga tutvunud Lextali advokaat Urmas Ustav. Lextal esindab osa Tere võlausaldajaid.

Probleemid algavad Ustavi sõnul juba kavaga tutvumise tähtaegadest, mida on sätitud nii, et võlausaldajatel jääks kavaga tutvumiseks võimalikult vähe aega. Ta selgitas, et saneerimiskava peaks olema dokument, millest on võlausaldajal võimalik välja lugeda saneeritava ettevõtja konkreetseid plaane ning veenduda nende tõsiseltvõetavuses. „Antud juhul joostakse minu arvates mõlema kriteeriumi puhul lati alt sirge seljaga läbi.“

Ustavi sõnul tuleb võlausaldajatel aga Tere saneerimiskava juba sellepärast tõsiselt võtta, et Tere tegemiste ümber on pidevalt ohtralt õigusvaidlusi ning -segadust. Ta ütles, et on tükk tööd, et mõista selles saneerimiskavas klantside numbrite ja õigusformuleeringute taha peidetud sisu või sisutust.

„Kvaliteedi mõttes on kava tõsiseltvõetavus kahjuks kasin, et mitte öelda enamat. Ilmselt on juba ammu „kõlblik kuni“ tähtaja ületanud see tooraine, millest asine saneerimiskava oleks saanud valmida,“ ütles ta.

Kava, mis varjab teist kava

Ustav rääkis, et mõistlike õigusteadmistega inimesel on keeruline iroonilist muiet varjata, lugedes kavast, et tegelikult on kusagil veel mingi kava, mida võlausaldajatele ei avaldata, ent mida võidakse saneerimiskava kehtivuse ajal siiski ellu viima hakata.

„„Läbipaistvus“ ei ole esimene märksõna, mis minule seda lugedes meenub,“ ütles ta.

Ustav märkis, et Tere kavas ei ole sõnagi sellest, kuidas kavatseb juhtkond tegelikult ettevõtte efektiivsust tagada. Samas lisas ta, et kindlasti ei ole mõistlik võlausaldajatel jätta kava poolt või vastu hääletamata, kuna ka mittehääletamisel on õiguslikud tagajärjed.