OMX Baltic−0,64%269,07
OMX Riga0,11%874,76
OMX Tallinn−0,13%1 720,67
OMX Vilnius−0,23%1 042,54
S&P 5000,53%5 948,71
DOW 301,06%43 870,35
Nasdaq 0,03%18 972,42
FTSE 1000,66%8 202,76
Nikkei 2250,68%38 283,85
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%108,17

OMX Baltic−0,64%269,07
OMX Riga0,11%874,76
OMX Tallinn−0,13%1 720,67
OMX Vilnius−0,23%1 042,54
S&P 5000,53%5 948,71
DOW 301,06%43 870,35
Nasdaq 0,03%18 972,42
FTSE 1000,66%8 202,76
Nikkei 2250,68%38 283,85
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%108,17

20.04.16, 09:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Metsamehed nääklevad raiemahtude pärast

Kuna aastase raiemahu kohta avaldatakse kolm vägagi erinevat numbrit, toidab see lõpmatuseni olukorda, kus üks huvigrupp saab väita, et Eestis raiutakse liiga palju, ja teine huvigrupp jälle vastupidi, et liiga vähe.

Väinu Rozentalajakirjanik

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Enn Pärt ütles, et raiestatistika numbrid on paraku kaudselt tuletatavad.

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Enn Pärt ütles, et raiestatistika numbrid on paraku kaudselt tuletatavad. Foto: Andras Kralla

Raiemahtu arvutatakse kahe ametliku meetodiga – raiedokumentide alusel ja statistilise metsainventeerimisega (SMI) – ning lisaks antakse eksperthinnang. Näiteks 2013. aastal raiuti raiedokumentide järgi 11,2 miljonit, SMI järgi 7,59 ja eksperthinnangu kohasel 9,4 miljonit kuupmeetrit.

„Jah, natuke see nii on, et kellele milline number rohkem meeldib, seda ta ka kasutab,“ soostus keskkonnaministeeriumi metsandusosakonna peaspetsialist Mati Valgepea väitega, et kasutatakse seda statistikat, mis konteksti paremini sobib. „Ilu, nagu öeldakse, on vaataja silmades.“

Õiget numbrit tuleb poolteist aastat oodata

„Raiemaht on teema, mille kohta tuleb kahjuks öelda, et numbrid on kaudselt tuletatavad,“ möönis keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Enn Pärt. „Metsateatised näitavad raiemahtu ülespoole ja SMI allapoole. Teoreetiliselt peaks SMI number olema kõige objektiivsem, aga häda on selles, et metoodikast tulenevalt ei saa me seda numbrit enne kui pooleteiseaastase nihkega.“

Kommentaar

Enn Pärt, keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist

Olen sageli öelnud, et tegelik raiemaht on kümme miljonit pluss-miinus üks miljon kuupmeetrit. See on kogemuslik hinnang, arvestades, mis on statistilise metsainventeerimise (SMI) puudus ja mis on metsateatiste alusel tehtud arvestuse puudus. Ehk et õige number on neil kahel meetodil saadud numbrite vahepeal.

Eestis on üks tundmatu number, mis ametlikult ei kajastu kusagil – must sisetarbimine. Kohalikud mehed teevad endale küttepuid ja müüvad seda sugulastele ning tuttavatele. Oma metsast võid ju 20 tihumeetrit küttepuid raiuda ilma metsateatist võtmata. Sageli võib olla ka nii, et metsateatis on võetud, kuid raiutud puit müüakse mustalt. Valdavalt on see küte, kuid külades on arvatavasti sadu väikeseid saekaatreid, mis toodavad tarbematerjali oma tarbeks ja veidi ka müügiks. Ka see number ei kajastu puidukaubanduse statistikas. Samas peaks see kõik SMI raiemahus kajastuma, sest selle metoodika järgi mõõdetakse kände ja seal ei vaadata, kas konkreetsel kohal on metsateatis võetud või mitte.

Metsandusstrateegia olulisim dokument „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“ näeb metsade jätkusuutlikuks majandamiseks ette raiemahu 12–15 miljonit m³ aastas. Selle numbri arvutas välja Pärt, võttes aluseks SMI andmestiku. „Kui ma kunagi arvutasin seda, siis ma arvutasin tegelikult üheksa numbrit, mina pakkusin välja erinevad variandid vahemikus 7,3–22,1 miljonit,“ rääkis Pärt. „Metsanduse arengukava koostav komisjon leidis, et nendest numbritest on sobivaimad 12–15 miljonit. Seega taandub kõik sellele, kuidas me numbreid välja valime.“

Raiemahu numbrite kasutamisel on oluline ka see, millal konkreetne number avalikustatakse. Kõige kiiremini jõuab statistikaameti andmebaasi raiemaht, mis arvutatakse raiedokumentide põhjal. Kuna SMI number tuleb pooleteiseaastase hilinemisega, kiputakse sageli kasutama värskemat allikat.

Samas on raiedokumentide koondandmed tugevalt üle paisutatud. RMK esitab oma andmed tehtud raiete kohta kalendriaasta lõikes ja need andmed on täpsed. Erametsade puhul arvestatakse aga kiiresti kätte saadavat infot ehk metsateatiseid. Need sisaldavad paraku andmeid kavandatavate raiete, mitte tehtud raiete kohta.

Aruanne nõuab nüanssidesse süvenemist

„Me oma aastaraamatus ja pressiteadetes kirjutame erametsa raiete puhul alati juurde, et tegu on kavandatud raiemahuga, aga inimesed ei viitsi süveneda sellesse nüanssi,“ lausus Valgepea.

Taust

Raiemaht määratakse kahel ametlikul meetodil – raiedokumentide (metsateatiste) alusel ja statistilise metsainventeerimisega (SMI) – ning lisaks antakse eksperthinnang.

Kõige kiiremini saadakse raiemaht raiedokumentide alusel, selleks summeeritakse RMK raieandmed ja erametsaomanike andmed, mis saadakse metsaregistri metsateatiste andmekogust. Kuna erametsaomanike andmete puhul on tegu raiekavatsuste mahuga, on raiedokumentide alusel saadud number tugevalt üle paisutatud.

Keskkonnaagentuur esitab statistikaametile raiedokumentide alusel arvutatud raiemahu kolm-neli kuud pärast lõppenud aastat. Selle meetodi põhjal oli raiemaht 2015. aastal 12,56 miljonit m (eramets 8,24 mln, riigimets 4,26 mln, muud metsamaad 0,10 mln).

SMI meetodil saadakse raiemaht juhuslikelt proovialadelt ehk raielankidelt kogutud mõõtmisandmete üldistamise teel. Kuna tegu on valikuuringuga, sisaldab tulemus umbes 20protsendilist statistilist veahinnangut.

Keskkonnaagentuur esitab statistikaametile SMI meetodil arvutatud raiemahu vähemalt pooleteiseaastase hilinemisega. Tänavu detsembri alguseks peab esitama SMI 2014. aasta raiete kohta. SMI meetodil arvutatud raiemaht oli 2013. aastal 7,59 miljonit m ja suhteline viga 17,7%.

Eksperthinnangu annab keskkonnaagentuur, analüüsides tegelikke lageraideid maa-ameti ortofotode või satelliitpiltide põhjal. Eksperthinnang antakse kolm-neli kuud pärast lõppenud aastat. Eksperthinnangu järgi oli 2015. aastal raiemaht 9,5 miljonit m.

Ortofotode alusel tehtud analüüs 2014. aasta kohta näitas, et kavandatud raietest jäi füüsilisest isikust erametsaomanike metsades raie tegemata 32 protsendil pindalast, juriidilisest isikust erametsaomanike metsades 43 protsendil pindalast ja RMK metsades 12 protsendil pindalast.

Allikas: keskkonnaamet, Äripäev

Raiedokumentide alusel ja SMI meetodil arvestatud raiemahtude vahe on viimastel aastatel pidevalt kärisenud, 2013. aastal oli see juba 3,6 miljonit m³. Põhjus on selles, et erametsaomanikud võtavad igaks juhuks oma kinnistutele metsateatised, aga ei raiu seal. Uuringute kohaselt jätavad erametsaomanikud üle kolmandiku metsateatistega kaetud kinnistuist raiumata. Uues metsaseaduses plaanitakse kinnistuülesed piirangud likvideerida (vt lisalugu).

Raiemahu statistika erinevatele allikatele lisaks annab keskkonnaagentuur igal aastal eksperthinnangu, mis tehakse ortofotode või satelliidipiltide põhjal. „Metsateatiste andmeid korrigeeritakse taustainfo põhjal ja kuna tegu on andmetöötlusega, siis ei nimeta me seda statistikaks, vaid eksperthinnanguks,“ selgitas Valgepea. „Ortofotosid metsateatistega võrreldes hinnatakse, kui palju lageraiete metsateatistest mingil perioodil on realiseeritud. Kui see protsent on teada, siis selle võrra vähendatakse lageraie mahtu ja lageraie pindala. See ongi korrigeerimine ehk eksperthinnang.“

Valgepea lisas, et eksperthinnang ei kujune nii, et erinevad eksperdid istuvad laua taga, mõtlevad ja arutavad. „See on tehniline töö ja selle analüüsi teeb ära üks inimene.“

Tänavu koostas eksperthinnangu keskkonnaagentuuri andmehaldusosakonna peaspetsialist Madis Raudsaar. Tema andmeil on uue, 2015. aasta hinnangu järgi 2014. aasta raiemaht 9,8 miljonit m³ ja 2015. aasta raiemaht 9,5 miljonit m³.

Raudsaar toonitas, et tulenevalt raiehinnangu metoodikast olekski õige igal aastal üle vaadata ka varasema aasta number. „Raiemahu hinnangul võib vea tekkimise põhjuseid olla mitu: hinnangu enda viga, inventeerimisandmete ebatäpsus, eksperthinnanguga hinnatakse ainult lageraiete tegemist, väikeste raiete teatamise mittekohustus jm,“ põhjendas ta. „Üldiselt on teada, kuhu poole neist tulenevad vead võivad kalduda, ning eeldame, et nad tasandavad üksteist, aga numbrit liialt täpsena siiski võtta ei tohiks.“

Metsateatis igaks juhuks

Metsaseaduse muutmise kavatsuses on plaan muuta lageraielangi kinnistuüleseid piiranguid ja see peaks vähendama ka raiedokumentide alusel määratava raiemahu ebatäpsust erametsas.

Metsaseadus sätestab lageraielankide lubatud suurimad pindalad, mis tähendab, et kui lubatud pindala on metsateatisega kaetud, ei saa naaberkinnistu omanik oma küpses metsas raiet teha. Sisuliselt kehtib printsiip, et kes ees, see mees – kes esitab metsateatise esimesena, saab 12 kuuks raieloa. Samas ei kohusta metsateatis raiet tegema.

Keskkonnaagentuuri uuringud näitavad, et üle kolmandiku erametsade lageraietest on jäänud metsateatise kehtivusaja lõpuks tegemata. Ja raietegevuseks eriti ebasoodsatel aastatel on tegemata raiete osa küündinud 40 protsendini.

Metsaseadust on plaanis täiendada nii, et lageraielangi pindalale sätestatud piirangud kehtivad metsaomandi piires ega laiene väljapoole. Ehk metsateatistega, mida tegelikkuses ei realiseerita, ei takistata piirinaabritel raiet teha.

Praegu võtavad erametsaomanikud sageli metsateatised igaks juhuks peale nendele tükkidele, kus tohiks raiuda. Peamiselt põhjusel, et naabrite raietegevus ei mõjutaks oma plaane. Samuti on ilmastik heitlik ja otsuseid tuleb tihti teha operatiivselt, pole võimalik kulutada aega metsateatise menetlemisele.

Paarikümne suurema Eesti metsaomaniku hulka kuuluva OÜ Lignator Mets metsaülema Magnus Karukäpa sõnul on nad viimastel aastatel raiunud väga väikeses mahus, sest metsamaterjali hind on madal. „Samas on meil raievalmidus väga suur,“ lisas Karukäpp. „Valmiduse all mõtlen ma kehtivaid metsateatisi ja seda, mida me vastavalt metsamajanduskavadele võime oma metsades raiuda.“ Lignator Metsal ja samasse gruppi kuuluval OÜ-l Multiland on kokku metsateatistega kaetud ligi 700 000 tihumeetrit kasvavat metsa, ent aastas raiuvad nad vaid 20 000–30 000 tihumeetrit.

Eesti suurima erametsaomaniku OÜ Tornator Eesti juhataja Riido Rosin ütles, et kuna puiduturg on maas, ei ole mõtet väga pingutada selleks, et tänaste hindade juures oma metsaressurssi müüa. „Me veidi ikka võõrandame raieid, aga mitte sellises tempos, mis tegelikult võimalik oleks,“ rääkis Rosin.

Tornator Eesti valmistab lanke ette ja müüb raieõiguseid kohalikele metsalangetusfirmadele. Tornator Eestile kuulub üle 50 000 hektari maad.

„Meie metsades on kasvava metsa tagavara 5 miljonit tihumeetrit, raiemaht on seni jäänud aastas alla 150 000 tihumeetri,“ seletas Rosin. „Metsateatiseid teeme me üldiselt jooksvalt, aga teatava varuga. Kõiki registreeritud teatisi me kindlasti ära ei raiu.“

Väinu Rozental

Seotud lood

Sisuturundus

14.11.24, 16:24

Lindström: müügiinimeste tugevuste arendamine hoiab tiimi motiveeritu ja tulemuslikuna

Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.