Kuidas Eesti ehitajad jõudsid Euroopa parimate sekka

Ajakiri ja portaal Inc. seadis ritta Euroopa edukamad ja kiiremini kasvavad ettevõtted, mille hulgast leiame ka Eesti ehitusfirmasid. Ettevõtjad ise nimetavad edu pandiks nii kriisi aja investeeringuid kui oma töö tundmist ja paindlikkust, kirjutab 20. aprilli Äripäev ehituse rubriigis. 

Euroopa gasellide tabelis 539. kohal oleva ehituse peatöövõtu ja kinnisvara arendusega tegeleva OÜ Hausers Grupp ehitusjuhi Tomy Saaroni sõnul on nende edu taga julged investeeringud kinnisvarasse kriisi ajal, mil paljud teised ettevõtted ei julgenud rahapaigutusi teha. Nende investeeringute vilju lõigatakse kolm aastat hiljem. "Ehk esimesed viljad oleme tänaseks ära noppinud ja siit ka meie edu varasemate aastatega võrreldes," tõdes ta.

Teine väga oluline aspekt on tema sõnul meeskonna professionaalsus. "Omanikud on TTÜ haridusega ehitusinsenerid ja projektide planeerimisel oleme alati kõik ise protsessis sees," märkis Saaron. "Oleme väga uhked selle üle, et suutsime luua väga hea meeskonna, kus kõik töötajad on motiveeritud  - neile meeldib ehitada." 

Saaroni sõnul pole konkurentidest kiiremini kasvamine omaette eesmärk. "Meie eesmärk on teha oma asja alati maksimaalselt hästi," märkis Saaron. "Vigu tuleb ikka ette, aga oluline on, et nendest õpitaks ja osataks vastutust võtta." 

Ta lisas, et kasv on muidugi hea, aga seejuures ei tohi kaotada fookust põhieesmärgilt. "Meie eesmärk on pakkuda hästi läbimõeldud lahendusega, kvaliteetseid ja mõistliku hinnaga kodusid," selgitas ta. 

Euroopa arvestuses 750. kohal platseeruva äripindade ehituse ja renoveerimisega tegeleva OÜ Reparo Ehitus juhatuse liikme Ülo Jaanisoo sõnul on ehitusettevõttel mõnes mõttes lihtsam kiirelt kasvada kui teiste valdkondade ettevõtetel. "On vaja klienti, ehk tellimust, ehk tööd ja projektimeeskonda," märkis ta. "Ei ole vaja näiteks laiendada tootmistingimusi nagu tootmisfirmad - tootmishoone, seadmed ja muu sellega kaasnev," selgitas ta.

Järjepidev redelit mööda ronimine

Kliendi ehk töö saamiseks on Jaanisoo sõnul peatöövõtufirmadel kõige kiiremaks mooduseks riigihanked, millel tuleb aktiivselt osaleda ja parimat hinda pakkuda. Jaanisoo lisas, et kuigi paber kannatab kõike, ei ole laest võetud number pakkumisel siiski edu pandiks, nagu näha viimasel ajal pankrotistunud uljastest ehitusettevõtetest. "Selleks, et pakkuda parimat hinda, tuleb tunda turgu ja omada häid koostööpartnereid," ütleb ta.

Jaanisoo sõnul on suurtel ehitusettevõtetel parima hinna pakkumiseks paremad võimalused, sest nende mahud on suuremad, mis aitab hoida paremaid alltöövõtjaid pidevalt oma töödega hõivatud.

Jaanisoo sõnul on ettevõte edukas tänu järjepidevale ja visale redelit pidi üles ronimisele. "Muidugi on oluline seejuures ka enda nähtavaks tegemine, et leida kliente ka erasektorist," märkis ta.

Ettevõtet on Jaanisoo hinnangul algul võimalik kasvatada kvantiteedi arvelt - teha üht ja sama asja ühtemoodi, aga rohkem. "Mingist etapist alates see enam edasi ei aita, siis tuleb midagi muuta," märkis ta. Tuues näiteks, et ehitades eramaju, on võimalik aastas ehitada neid kümme tükki. "Aga sealt edasine on ebareaalne," märkis ta. Seetõttu tuleks edasi minna uutele turgudele ja hakata ehitama näiteks kortermaju. "Meie oleme hetkel selles etapis, et otsime aktiivselt võimalusi teostada end uusehitiste turul," lisas ta selgituseks.

Jaanisoo tunnistas, et nende viga on ehk liiga konservatiive hinnapoliitika. "Me ei ole suutnud suurematel hangetel suurte tegijatega võrreldes konkurentsivõimelist hinda pakkuda, põhjustel, mida eelnevalt juba mainisin," ütles ta.

"Kui meie senistel töödel on meie suurimaks trumbiks oma spetsiifika ehk rekonstrueerimistööde väga hea tundmine ja paindlikkus, siis suuremate tööde ja uusehitiste puhul on vaja kasutada suuremal määral konkreetsetele kitsastele töölõikudele spetsialiseerunud alltöövõtjaid koos sellest tuleneva efektiivsuse ja madalamate kuludega," märkis Jaanisoo, kelle sõnul töö selles suunas käib. 

Kliendile pakutakse elurõõmsat elamise viisi

OÜ Nordic Houses juhatuse liikme Argo Sauli sõnul on esimesest tegevuspäevast alates nende koduturuks Norra. "Nagu suurem osa ettevõtteid, oleme ka meie teinud teadlikud strateegilised valikud - tegevusvaldkond, pakutavad tooted ja teenused ning põhiturg, kus soovime konkureerida," märkis 15 aastat puitmajasektoris tegutsenud ettevõtte juht. Ta lisas, et neist otsustest sõltub paljuski ettevõtte käekäik ja arengud. 

Sauli sõnul on puitmajaäris palju tegijaid ja mitmeid edukaid ettevõtteid, kes kasvanud neist kiiremini. "Oleme seadnud endale eesmärgiks ületada sektori keskmist kasvu ja tagada jätkusuutlik areng," märkis ta. "Meie fookus on läbi kogu väärtusahela edendada elurõõmu pakkuvat elamise viisi oma kodus ja pakkuda rohkem aega elada."

Saul lisas, et nad teadvustavad ettevõttes, mida kliendid hindavad. "Siit lähtuvalt parendame oma tegevusi ning arendame oma tooteid järjepidevalt," kinnitas ta. 

Euroopa 2000 kiiremini kasvava firma hulka jõudnud aknaid ja uksi tootva OÜ Aknakoda juhataja Rainer Aru sõnul öeldi neile viis aastat tagasi, mil nad ettevõtte asutasid, üsna sageli, et mida nad ometi teevad, see turg on ju äärmiselt konkurentsitihe. "Ega need ütlejad väga eksinudki. Konkurents oli ja on endiselt tõepoolest väga suur. Siiski me ei löönud kartma ja otsustasime proovida," rääkis Aru.

Ta lisas, et hakkama saamise põhjuseid on mitmeid. "Esiteks oli meil endil ehk juhtkonnal pikaaegne töökogemus selles sektoris. Suutsime koondada tublid ja võimekad töötajad, neist paljud sama valdkonna kogemustega," märkis ta. 

Mõõdukalt võetud riskid

Aru sõnul võeti riske mõõdukalt. "Me ei jäänud lokaalseks Pärnu-keskseks ettevõtteks, vaid avasime müügiesindused üle Eesti. Samuti valisime materjalitarnijatest partneriteks mõnevõrra kallimad, aga väga kvaliteetsed tuntud kaubamärgid, oleme oma plaanide täitmisel järjepidevad, nõudlikud nii endi ehk juhtkonna kui töötajate vastu," loetles Aru, lisades, et nad teevad alati ka põhjaliku finantskontrolli - kulutused, laekumised, töö võlgnikega.

"Käibekasvuga oleme saavutanud ka kasumi kasvu," märkis Aru. Tema sõnul on ettevõtte kasvu eeldus eelkõige soov kasvada. "Mul on tunne, et paljud konkurendid rahulduvad olemasoleva positsiooniga, ollakse natuke mugavustsoonis," märkis ta. "Kuna Eesti majanduskasv on pea olematu, siis ettevõtte kasvamine tähendab kohaliku turu ümberjagamist, kelleltki võetakse osa tööd käest ära või arendatakse eksporti ja tuuakse arenguks vajalik töö sisse. Meie oleme valinud ekspordi arendamise tee," selgitas ta.

Aru sõnul pole tagasi vaadates tehtud olulisi vigu, mis oleks seadnud ettevõtte eksisteerimise kahtluse alla. "Oleme suutnud koguda piisava käibevahendite rahalise mahu, ei ole võtnud suuri laene, see tähendab, et oleme valmis ka natuke raskemateks aegadeks. Ka selle peale tuleb kiiresti kasvades mõelda," märkis ta. 

"Tagantjärgi võib öelda, et me oleme tänase positsiooni ise välja võidelnud ja olnud mõistlikult agressiivsed," lausus Aru, tunnistades, et kindlasti on tegemiste taga ka mõnevõrra õnne. "Sellise positsiooni saavutamine on üks asi, selle hoidmine ja edasi arendamine, eelkõige ekspordi suunal, aga juba oluliselt raskem," lisas ta.

Enne, kui töö valmis, koju ei minda

Gaselli topi ehk kiiresti kasvavate ettevõtete edetabelit paneb kokku ka Äripäev. Tänavu veebruaris avaldatud edetabelisse jõudnud elektritöid tegeva OÜ Elektrof juhatuse liikme Tõnu Vahtramäe sõnul on nende eripäraks Eesti turul julgus tegelda erilahendustega. Projektijuhtimise kohustused on Vahtramäe sõnul ettevõttes jagatud osanike vahel, mis tagab kontrolli objektil toimuva üle.

Sellele lisaks võib välja tuua meeskonna laialdased kogemused eriprojektide juhtimisel ja lahendamisel, märkis Vahtramäe. "Teistest paremaks teeb meid vast veel põhimõte, et enne ei minda koju, kui jamad objektil on lahendatud ja süsteemid toimivad," lausus ta. Tema sõnul on oluliseks õppetunniks vajadus kasutada alati usaldusväärseid alltöövõtjaid, kes vastutavad teenuse kvaliteedi eest.

Hiiumaa ehitusfirma ASi LeVa juhataja Lembit Vainumäe sõnul on neid peamiselt õpetanud töö ise. "Kui oma vigadest ei õpi, tuleb õppida teiste omadest," märkis Vainumäe. "Tegelikult polegi me tahtnud teistest kiiremini areneda, aga elu on lihtsalt nii kujunenud," lisas ta.

Vainumäe tõi näiteks, et mõne aasta eest pakkus Äripäev firma 25. sünnipäeva puhul reklaamivõimalust, mida nad ei soovinud. "Kõige parem reklaam on töö ise," märkis Vainumäe, kes on veendunud, et kui töö on korralikult tehtud, tuleb pakkumisi uksest ja aknast. Kui pakkumisi on aga liiga palju, ei jõua paratamatult kõike vastu võtta.

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor