Eesti äritegelaste Panama onupojad

Oma ettevõtetesse Panamalt offshore-omanikke toonud Eesti ärimehed ütlevad enamasti, et Panama firma tõi kaasa välismaine investor või äripartner, kes pole tegelikult kuidagi Panamaga seotud. Mis firma investori taga seisab, sellest nad suurt midagi ei tea.

Tüüpiline Eesti firma Panamale kadumise muster näeb välja umbes selline: üks ettevõte asutab uue ettevõtte, kuid müüb oma osaluse paari kuu jooksul maha kellelegi, kes seda õige pea tükiti edasi müüma asub.

Lõpuks jõuab vähemalt üks tükk – kui mitte kõik – esialgsest Eesti firmast Panama ettevõtte omandusse, kuid juhatuse liige jääb sageli samaks mõne vahepealse omaniku ajast – tekib olukord, kus näiliselt Panama firmat juhib pesuehtne eestlane.

Sõnajalgade ämma osalus Panama firmale

Sajandivahetusel jäid offshore’itamisega Ungari politsei hambusse vennad Sõnajalad, kelle tuulepargifirmal on praegugi offshore-omanik Panamalt.

Sindi tuulepargi arendamiseks loodud Eurowind OÜ asutasid 2008. aasta mais vennad Sõnajalad ja nende ämm, kaksikõdede Siiri ja Viivi Sõnajala ema Elvi Maripuu. Suve lõpuni oli juhatuses Oleg Sõnajalg, siis asendati firma omanikeringis ämma firma Panama ettevõttega Eurowind East Europe West Asia (E3WA) S.A.ning juhatusse astus Olegi asemel vend Andres Sõnajalg.

Eurowind kuulub praegu võrdselt Panama firmale ning Olegi ja Andrese ettevõttele Eleon, mille nõukogus on kummagi omaniku abikaasad Siiri ja Viivi Sõnajalg. Kusjuures Eurowindi omanike seast Panama omaniku kasuks lahkunud ämma firma Dynastia kuulub alates 2014. aasta juulist Maripuu asemel samuti vendadele Sõnajalgadele. Ämma on Sõnajalad kasutanud oma ärides juba aastaid, neile on selle eest ka näpuga näidatud variisiku kasutamise eest.

Kui pika ja keerulise nimega Panama firma omanikke otsida, jõuab kiiresti offshore-firmade ahelasse, kus ei näigi ühtegi päris inimest olevat.

Andres Sõnajalg ütles, et Panama firma tuli Eurowindi omanikeringi Monaco investori Pär Anton Henrik Stigelliga ning sellega nende seos Panamaga piirdub. Ta ei mäleta, kas Stigell võttis nendega ise ühendust või leidsid Sõnajalad Stigelli.

„Temaga koos tuli ka sellise nimega ettevõte. Ma ei tea, kas see ettevõte on päris Panamal registreeritud või vaid nimes on sees Panama. Mul pole selle ettevõtte kohta rohkem infot, kui oli vaja teada kaheksa aastat tagasi notari juures, kui osanikevahelisi kokkuleppeid sõlmisime,“ sõnas Sõnajalg.

Ta meenutas, et neil oli plaanis leida oma firmasse välisinvestor, et teha asju kiiremini ja suuremalt – tuuleparkide ehitamisel tuleb teha väga suuremahulisi investeeringuid. „Leidsimegi ühe sellise investori, kes investeerib tuuleenergiaga tegelevatesse ettevõtetesse. Planeerimine on võtnud üüratult palju aega, aga just nüüd hakkavad teatud planeeringud ühele poole saama.“

Roberto de Silvestri: monacolasena ma offshore’e ei vaja

Kunagises telesaates “Unistuste printsess“ tuntust kogunud itaallasest ärimees, Colonna Kinnisvara juht Roberto de Silvestrisai 2006. aastal kaks kuud pärast asutamist ettevõtte Livadia Invest OÜ omanikuks (ametlik asutaja oli A ja T Õigusbüroo).

Livadia Investi osalused liikusid hiljem samuti Silvestrile kuuluva Nobili Kinnisvara ja erinevate itaallastest eraisikute vahel, kuid De Silvestri enda osalus läks juba 2010. aastal Panama firmale Fribesco S.A. Teised Livadia Investi osanikud, lisaks Panama päritolu Firbescole, on samuti A ja T asutatud firmad, mille juhatustes-nõukogudes figureerivad erinevad itaallased ning Triinu Reinoldi ja Sigrid Saaroja nimed (Saaroja viibis ettevõtete juhtorganites kui A ja T Õigusbüroo töötaja, et täita tööülesandeid - täiendus lisatud 08.11.2019).

De Silvestri ütles, et 2010. aastal Livadia Investi osanikuks saanud Fribesco S.A. on tegelikult Singapuri ettevõte, mis on vahetanud vahepeal lihtsalt jurisdiktsiooni. Ta selgitas, et tegemist on kõigest valdusfirmaga, kus on hoiul erinevate investeerimisfirmade osakud. Seda, kes on Fribesco taga peituvad investorid, keeldus De Silvestri Äripäevale avaldamast. Ta märkis aga, et tal pole kunagi olnud vajadust offshore-firmade kasutamiseks, kuna ta on elanud Monacos, kus pole nagunii tulumaksu.

Sulev Seppik ja itaalia kinnisvarahaid

Lynx Investments Foundation on Eesti ettevõtete seas märkimisväärselt populaarne  Panama firma, mille kätte pudenevad Eesti asutajate või hiljem lisandunud omanike osalused kas osa kaupa või ilma keerutamata, otse sajaprotsendiliselt. Lynx Investmentsile on mitmed enda asutatu firmad loovutanud maksunõustamisfirmat Noralder kontrollivad itaallased Riccardo Lelmi, Enrico Gino Levi ja Pierpaolo Melilli. Lelmi on kogunud tuntust Eesti kinnisvaraprojektidesse Itaalia investorite raha toomisega ning katsega viia mobiilset parkimist Itaaliasse.

Noralderi asutas 2001. aastal kurikuulus riiulifirmade looja Hardi Reiter, mõne kuu pärast sisenesid firma juhatusse tema asemel mitmeid offshore-firmasid kasutanud ärimees Sulev Seppik ja Riccardo Lelmi. Õige pea  sai Seppik ka firma ainuomanikuks ning Lelmi on juhatuses tänaseni. Hiljem liikusid Noralderi osalused Seppikult Lelmi ja Levi kontrollitud firmadele.

Seppik ei mäleta, miks ta kunagi Noralderis osalust omas ja juhatusse kuulus ega tea, mis ettevõttest hiljem sai. „Ma mäletan, et meil kunagi olid küll Riccardoga (Riccardo Lelmi – toim) mingid projektid, aga see oli tõesti 15 aastat tagasi. Ma olen teda mõnikord linna peal näinud, aga ma ei tea, kui väga ta enam Eestis tegutseb,“ rääkis Seppik Äripäevale telefonis Jaapanist. Panama firmast Lynx Investments foundation pole Seppik enda kinnitusel kunagi kuulnud ega tea sellest midagi.

Näiteks ühe tulevase Seppikult edasi liikunud Noralderi omanikfirma asutas end ärinõustamisfirmaks nimetav Kermon, mida kontrollivad tuntud firmadeasutajad Akis ja Kersti Kracht. Mitmed Krachtide loodud ettevõtted, sarnaselt Seppiku Noralderile, on jõudnud samuti läbi itaallaste Panamale.

Hiiumaa, Belize'i ja Panama ühisäri

Kala püügi ja töötlemisega tegeleva ASi Krapesk aktsiad on käinud pea 20 tegutsemisaasta jooksul läbi kümnekonna omaniku seast, kuid 2013. aastal asus nõukogu esimehe positsioonile Kõuhknate perefirma Hiiu Kaluri omanik Toomas Kõuhkna, kes vahetas välja ukrainlase Oleg Lushchyki. Läätsa Kalatööstus hakkas tootma Krapeski kaubamärgi all, Krapesk jätkas kala külmutamise ja vürtsikala tootmisega.

Samal ajal liikusid Krapeski aktsiad OÜ Stiller kaudu 2014. aastal offshore-omanikele: Stilleri omanduses olnud viiendik Krapeskist jagunes Hiiu Kaluri ning Panama ettevõtte Klein Holding Group S.A. ja Belize'i firma Netwell Corpvahel. Äriregistris on 2014. aasta kevadel tehtud märge Stilleri ja Krapeski ühinemise kohta.

Kõuhkna ütles Äripäevale, et Belize'i ja Panama firmade taga on vanad äripartnerid Ukrainast, keda Hiiu Kalur tunneb juba kaua ning on teinud nendega äri ka SRÜs (Valgevene, Ukraina, Armeenia jne – toim) ja teistel kalamüügiturgudel. „Pean õigeks, et infot nende inimeste kohta mina ei vahenda. Nende ettevõtete esindajaks on Larssen CS,“ lausus ta.

Larsseni taga on koolivendadest tandem Aleksei Saaremägi ja Leonid Agejev, kes müüvad maksuparadiisidesse peidetud omanikega riiulifirmasid ja pakuvad rahvusvahelist maksude planeerimise konsultatsiooni. Larsseni teenuste kohta loe lähemalt loost „Panama paketiga äritsejad: müüme usaldusteenust“.

Kõuhkna rõhutas, et Krapesk on oma tegevustes vastavuses kõigi Eestis kehtivate maksu- ja muude seadustega.

Offshore-guru Tallinna Äripank

Tallinna Äripank asutas 2013. aasta suvel ettevõtte TBB Ferrat OÜ, mis tegeleb kirjade järgi kinnisvara arendamise ja sellesse investeerimisega.  Mullu kevadel läks firma täielikult Panama ettevõtte Kelstec Alliance Inc kätte, saades uueks nimeks  CAP Ferrat OÜ. Juhatusse tuli sellega Kalle Kasuk.

Kasuk teatas telefonis pärast Äripäeva ajakirjaniku küsimuse kuulmist firma Panama omaniku kohta, et on poes järjekorras ega saa hetkel sellele küsimusele vastata. Järgmisel päeval teatas Kasuk telefonis, et ei viitsi ajakirjanikega suhelda ega kavatse vastata ühelegi küsimusele.

Panama firmale kuuluv ettevõte on registreeritud endiselt Tallinna Äripanga aadressile Estonia puiesteel, töötajaid-äritegevust sel pole. 2014. aastal polnud ka käivet, kuid firma teenis 1500 eurot kahjumit.

Pisikeste varifirmade taha – kes omakorda peidavad end Briti Neitsisaarte või Küprose varifirmade taga – peituva Tallinna Äripanga aktsionäride kõrval on firma üks väheseid arvestatava osalusega osanikke Andrei Žukov.

Finantsinspektsioon on varem selgitanud, et  inspektsioon pole andnud madala maksumääraga piirkonnas registreeritud ettevõtetele ehk Äripanga omanikele luba pangas olulise ehk üle 10 protsendi suuruse osaluse omandamiseks.

Seega ongi Äripanga omanikering killustunud ja paljud omanikud peitunud lõunameresaartel registreeritud firmade taha. Sajandivahetuse paiku liikusid Äripanga aktsionäride kontodele offshore-firmadelt kümned ja kümned miljonid kroonid nullprotsendilise intressiga laenudena.