Harju maakohus mõistis täna kolm meest ja ühe ettevõtte süüdi miljoni euroni ulatunud investeerimiskelmuses ja rahapesus.
- Kolm meest ja üks ettevõte mõisteti süüdi investeerimiskelmuses Foto: PantherMedia/Scanpix
Kohus karistas Silverit (43) kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Koos muude kuritegude eest mõistetud karistusega määrati talle üheksa-aastane vangistus, millest tal on praegu kanda veel üle kuue aasta.
Varem karistamata Aleksandrile (31) ja Nikolaile (31) mõistis kohus kolmeaastase vangistuse. Sellest kuus kuud peavad nad kohe reaalselt ära kandma ning ülejäänud karistus jäetakse täitmisele pööramata, kui nad ei pane viieaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu.
VFX Trading OÜ-le määrati rahaline karistus 10 000 eurot.
Lisaks rahuldas kohus kannatanute tsiviilhagid ja jättis nende tagamiseks aresti alla 163 000 euro väärtuses süüdistatavate vara. Samuti peavad süüdistatavad tasuma sundraha ja menetluskulud.
Skeemiga alustati kolm aastat tagasi
Riigiprokuratuuri süüdistuse kohaselt oli kuriteo peamine organiseerija Nikolai, kes värbas endale kaasosaliseks Aleksandri. Nikolai juhiste järgi otsis Aleksandr inimesi, kes on nõus asutama investeerimisteenust pakkuva äriühingu ja olema selle juhatuse liikmed. Nii leidis Aleksandr varem korduvalt kriminaalkorras karistatud Silveri, kelle osalusel loodi 2013. aasta mais ettevõte, mis kannab praegu nime VFX Trading OÜ. Tegelikkuses juhtis ettevõtte tegevust Nikolai ja tema kontrolli all oli ka selle pangakonto.
Riigiprokurör Piret Paukštys selgitas, et eeluurimisel kogutud andmetel oli VFX Trading OÜ osa suuremast püramiidskeemi meenutanud skeemist, mis tegutses peamiselt Venemaal. „Investoreid otsiti esmapilgul vägagi usaldusväärse moega internetilehekülgede kaudu, kus pakuti huvilistele võimalust paigutada oma raha investeerimisfondi VladimirFX,“ selgitas Paukštys.
Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juhi Janek Maasiku sõnul oli investeerimisfondil olemas online-klienditeenindus ning sellest fondist räägiti internetis ja foorumites. „Leidub ka inimesi, kes varem reaalselt VladimirFX fondi kaudu raha olid teeninud. Investorite raha lubati investeerida valuutaturule Forex, kusjuures lubati kuni 40 protsenti netotootlust iga kuu, sõltuvalt investeeringu suurusest,“ rääkis Maasik.
„Aga kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tõenäoliselt see tõsi ei olegi. Kuigi fond tundus usaldusväärne ja leidus ka õnnelikke investoreid, lõppes ühel hetkel raha maksmine. Teenimishuvilise häirekellad peaksid rakenduma hiljemalt siis, kui lubatakse investeering mõne kuuga kahekordistada, sest nii suur tootlikkus on utoopiline ja vastuolus igasuguste investeerimise põhitõdedega,“ selgitas Maasik.
Investorid jäid rahast ilma
VFX Trading OÜ kontole kandsid investeeringuna raha neli ettevõtet kokku 1,5 miljonit USA dollarit ja kolm eraisikut kokku 39 000 dollarit – eurodesse arvutatuna kogusummas 1,16 miljonit. Eraisikutest investorid on Läti, Venemaa ja Aserbaidžaani kodanikud ning ettevõtted on rahvusvahelised. Kui investorid avaldasid hiljem soovi investeeritud raha ja teenitud tulu välja võtta, siis neile raha välja ei makstud.
Riigiprokurör Paukštys ütles, et süüdistuse kohaselt ei olnud Nikolail ja tema kaasosalistel algusest peale kavatsust investoritelt laekunud raha investeerida, vaid nad tahtsid selle omastada. „Eeluurimisel kogutud andmeil ei paigutatud investorite raha valuutaturule, vaid seda hakati kasutama muul otstarbel,“ selgitas Paukštys.
„Lisaks investeerimiskelmusele on esitatud süüdistus ka rahapesus, kuna uurimisandmeil tehti kelmusega saadud raha kuritegeliku päritolu varjamiseks mitmeid tehinguid. Näiteks osteti suures koguses investeerimiskulda, võeti raha välja pangaautomaatidest ja pangale esitati fiktiivne leping teenuste osutamise kohta,“ märkis riigiprokurör Paukštys.
Kriminaalasja kohtueelse uurimise korraldas keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.