Kuidas valutult välismaalast palgata?

Artikkel

- Uudised
- Marta Jaakson
- 5. mai 2016 kell 3:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas valutult välismaalast palgata?
VKG-le valmistas nelja naftatehnoloogi Eestisse toomine peavalu, ent abipalvetele vastati PPAst väga kiiresti. Foto: Eiko Kink
Välismaalastest töötajaid värvanud ettevõtted peavad olulisimaks faktoriks ajakuluga arvestamist.
Viru Keemia Grupi personaliosakonna juhataja Tea Allikmäe rääkis, et VKG nägi esmakordselt vajadust välismaise tööjõu järele 2014. aastal. Puudust tunti naftatehnoloogidest, keda küll ka Eestis õpetatakse, ent Peterburis on selle valdkonna jaoks terve instituut ning VKG lootis, et Peterburis antav teadmistepagas on ulatuslikum. Et selles veenduda, otsustaski VKG pakkuda neljale Peterburi naftakeemiatehnoloogile praktikakohta. „Puutusin siis elamislubade ja sellise asjaajamisega kokku ja avastasin, et see on pagana keeruline,“ meenutas Allikmäe.
Neli praktikanti, kes kõik olid Venemaa eri piirkondadest pärit, sooritasid praktika, lõpetasid 2015. aastal kooli ja VKG soovis neile pakkuda Eestis tööd. Paberimajandusega alustati augustis ja naftatehnoloogid said Eestisse tulla alles oktoobri lõpus, novembri alguses. Lisaks neljale vene rahvusest naftatehnoloogile töötab VKGs ligi 40 n-ö halli passi omanikku, kellel suuresti on tähtajalised elamisload. Mõnel juhul tuleb elamisluba pikendada iga viie aasta järel. Ettevõtjal on kohustus kontrollida, et tema juures ei töötaks elamisloata isikuid, nii tulebki Allikmäe sõnul ka neil tähtaegadel pilk peal hoida ning vajadusel töötajale meelde tuletada, et on aeg minna elamisluba pikendama.
Allikmäe avaldas lootust, et ehk ühendab riik ühel heal päeval oma erinevate üksuste registrid ja süsteemid saavad ise teavitada nii tööandjat kui -võtjat, et elamisluba on vaja uuendada. „Kui on paar-kolm välismaalasest töötajat, siis pole halduskoormus suur, aga kui neid on ligi 100, ei pruugi tööandja kõike märgata. Ettevõtja vastutus on väga suur,“ rääkis Allikmäe.
Tööandjad soovitavad:
Varu aega.
Suhtle aktiivselt PPA-ga, nad vastavad väga kiiresti ja oskavad aidata.
Ole välismaalasel paberimajandusega tegelemisel toeks, aita teda.
Loo nimekiri vajalikest dokumentidest ja tähtaegadest endale ja tulevasele töötajale.
Lase dokumendid ära tõlkida ja legaliseerida enne, kui töötaja Eesti jõuab.
Aita uuel töötajal elukoht leida, teadmised meie üürikultuurist võivad olla keerulised eestlastelegi, mis siis veel välismaalasele, kellel võib kogemus küttesüsteemiga täiesti puududa.
Dokumentide legaliseerimine on kallis lõbu
IT-firma Playtech Tallinna kontori büroojuht Dolores Daniel rääkis, et alates 2014. aastast on ta aidanud Eestisse tööle inimesi Ukrainast, Iisraelist, USAst, Brasiiliast, Venemaalt. Välismaalased satuvad Eesti Playtechi tööle enamasti firma välisüksuste kontorite või töökuulutuste kaudu. Büroojuhina tuleb Danielil tegeleda nii uute välismaalaste ja nende perekonnaliikmete kui ka juba tööl olevate välismaalaste elamislubade ja nende pereliikmete elamislubade pikendamisega.
Kõige enam valmistab ka Danieli sõnul peavalu dokumentide vormistamine. Kui tullakse Eestisse koos perega, siis tuleb sageli dokumendid legaliseerida. Näiteks tuleb legaliseerida abielutunnistus. Kui abielupaaril on erinevad perekonnanimed ja ühine laps, tuleb välismaalasel lasta oma riigis ühise lapse sünnitunnistuse seaduslikkust kinnitada.
Daniel meenutas, et murdis üheskoos politsei- ja piirivalveameti (PPA) ametnikega pead ühe Ukraina abielupaari abielutunnistuse legaliseerimise vajaduse üle. Nimelt oli paar abiellunud eksootilises välisriigis, kus abielutunnistus oli juba legaliseeritud ja tõlgitud inglise keelde. Nii tuli Danielil koos PPA ametnikega seadust uurida, et jõuda järeldusele, et juba legaliseeritud tunnistust pole vaja uuesti üle legaliseerida. Danieli sõnul tuleks dokumentide kogumise ja esitamisega algust teha juba enne, kui Eestisse tullakse, sest Eestis olles võib olla keeruline mõne riigi dokumente kätte saada või nende legaliseerimiseks välismaalase koduriigist notariaegu leida. Muu hulgas märkis ta, et dokumentide legaliseerimine on üsna ajamahukas ja ka kulukas lõbu, sest iga dokumendi pealt tuleb tasuda riigilõiv.
Pereliikmete elamisloa taotluse lihtsustamiseks soovitab Daniel tulevasel töötajal esialgu oma elamisluba ära taotleda, siis on pereliikmetel kergem juba oma elamisluba taotlema hakata.
PPA välismaalastetalituse juhataja Liis Valk on avatud ettevõtjate ettepanekule, et täiendada välismaalaste seadust valutumaks kõigile osapooltele.Foto: Mihkel Maripuu/Postimees
Siseministeerium esitas valitsusele aprilli lõpus välismaalaste seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse muu hulgas välismaalastele makstav palgakriteerium.
Kehtiv 1,24-kordne Eesti keskmise palga nõue lühiajalise töötamise ja elamisloa alusel töötamise korral asendatakse Eesti keskmise töötasu nõudega.
Eelnõu järgi jõustub seadus 30. septembril 2016.
Küll kiitis Daniel PPA abivalmidust ning lisas, et aastast 2014 on välismaalaste värbamine läinud kergemaks. Kui varem tuli migratsiooniametile esitada portfellide viisi pabereid, käsikirjas avaldustega, miks ja milliste plaanide, soovide ja ideedega Eestisse tullakse, siis nüüdseks on paberimajandus läinud mõistvamaks. Ka ei tule enam juba esitatud andmeid elamisloa pikendamisel uuesti esitada.
Kuidas palgata välismaalast?
Teisipäeval korraldas politsei-ja piirivalveamet ettevõtjatele infopäeva, mille raames selgitas, kuidas välismaalasi tööle värvata ning mida ettevõtjal ja välismaalasel endal tuleb Eestisse tööle asumiseks teha. PPAs elamislubade väljaandmisega tegelev Liis Valk ütles, et välismaalase palkamisel tuleb ettevõtjal näpuga järge ajada kahes seaduses – välismaalaste seaduses ja Euroopa Liidu kodanike seaduses.
Euroopa Liidu kodanikud
Euroopa Liidu kodanikud võivad Eestis tööle hakata juba esimesest riiki sisenemise päevast. Mingit eristaatust ja luba PPA-lt vaja taotleda ei ole. Küll aga on tingimuseks, et ühtejärge võib töötada kolm kuud. Kui aga Euroopa Liidu kodanik soovib pikemalt Eesti elada ja töötada, on tal võimalus registreerida oma elukoht rahvastikuregistris ning elada tähtajalise elamisõiguse alusel kuni viis aastat. Taotleda tuleb isikutunnistus, mis näeb välja täpselt samasugune nagu eestlase ID-kaart.
Kolmandate riikide kodanikud
Kolmandate riikide ja määratlemata kodakondsusega isikute, nt halli passi omanike õigusi reguleerib välismaalaste seadus. Nemad saavad lühiajalise töötamise registreerida kuni pooleks aastaks. Töötamise registreerimist peab taotlema ja riigilõivu maksma tulevane tööandja. Kui on soov töötada pikemalt kui kuus kuud, tuleb taotleda tähtajaline elamisluba Eestis töötamiseks, ilma selleta töötada ei tohi. Elamisloa kehtivust tuleb tööandjal kontrollida.
Riigi tingimused firmale
Kolmandatest riikidest pärit töötajate puhul on ettevõttele kehtestatud palgakriteerium. Palk peab olema vähemalt võrdne tööandja põhitegevusala aasta keskmise brutopalgaga, kuid mitte väiksem kui 1,24kordne Eesti keskmine palk. Kordaja 1,24 on eelnõuna saadetud valitsusele muutmiseks. Tippspetsialistidele peab maksma vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka. Palgakriteerium ei laiene teadlastele, õppejõududele, sportlastele, loominguliste valdkondade töötajatele ja lähetatud töötajatele.
Teiseks tingimuseks ettevõtjale on töötukassa luba. Ettevõte peab töötukassast kontrollima, kas töökohta ei ole võimalik täita Eesti elanikega. Töötukassa loa peab tööandja taotlema enne elamisloa taotlemist.
Tööjõudu rentiv firma peab välismaalast palgates deponeerima 10protsenti palgafondist.
Firma peab ise kontrollima, muidu saab karistada
Tööandja on kohustatud kontrollima, kas tema kutsutud välismaalasel on Eestis viibimiseks seaduslik alus. Palgates mõne teise firma kutsutud välismaalast, on kohustus kontrollida, kas välismaalane jätkab tööd kutsuja heaks. Kui ta seda ei tee, puudub välismaalasel seaduslik alus Eestis elamiseks ja töötamiseks. Sellise isikuga töölepingut sõlmida ei tohi. Kui tööleping lõpeb, peab tööandja sellest PPAd teavitama. Kui ettevõte pole tahtlikult hoolsuskohustust täitnud, võib PPA firmat karistada rahatrahvi või hoiatusega.
Kolmandast riigist pärit tippspetsialisti saab palgata firma, mis on tegutsenud vähemalt 12 kuud. Lisaks sellele peab olema täidetud üks kolmest järgnevast tingimusest: firma peab olema investeerinud Eestis 65 000 eurot kapitali, ta käive peab olema vähemalt 200 000 eurot aastas, tema makstav sotsiaalmaks kõigi töötajate eest peab olema vähemalt võrdne viie keskmise palga eest makstava sotsiaalmaksuga. Erandiks on firma, mis on tegevust alustanud riigi või erainvesteeringu toel, või kui firma emaettevõte on tegutsenud vähemalt 12 kuud ning selle käive on vähemalt 10 miljonit eurot.
Pereliikmed on töötajaga sama komplekt
Lisaks töötajatele tuleb tööandjal aidata ka töötaja pereliikmeid, kelleks ELi kodanike puhul on: abikaasa, alla 21aastased lapsed, vanemad ja hooldust vajavad ülalpeetavad. Euroopa Liidu kodaniku pereliikmed võivad tähtajalise elamisõiguse taotleda PPAs võis välisesinduses kuni viieks aastaks. Pereliikmele elamisõiguse taotlemisel on eelduseks, et töövõtjal on piisavad rahalised vahendid ja haigekassa kindlustus. Perekonnaliikmele annab tähtajaline elamisõigus ka õiguse Eestis töötada.
Kui kutsutu ei lahku
Ettevõte peab välismaalase vastu võtma, tagama tema majutamise ja kandma tema Eestis viibimise ja lahkumise kulud. Kui Eestisse kutsutud töötaja suhted ei klapi ja ettevõtja lõpetab töölepingu, lõpeb ka elamisluba. Kui välismaalane Eestist omal vabal tahtel ei lahku ning PPA-l tuleb kasutada jõumeetodeid, võib PPA ettekirjutuse alusel välja nõuda tagaotsimise, kinnipidamise ja sundtoomise kulud kuni 6400 euro ulatuses. Kui kutsutud välismaalane ise PPA tehtud kulutusi ei hüvita, võib PPA tehtud kulutused välja nõuda välismaalase kutsunud firmalt.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum