Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Virge Haavasalu
- 7. juuni 2016 kell 14:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Sutter: Graanul Invest võttis vastu tõsise väljakutse
Graanul Investi omanik ja juht Raul Kirjanen pälvis Äripäevalt aasta ärimehe tiitli.Foto: Väinu RozentalGraanul Investi investeering Belgiasse on ettevõttele tõsine logistiline väljakutse, ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.
Täna teatas Graanul Invest, et ostis Belgias elektrijaama, mis ehitatakse ümber pelletiküttele. Ümberehitamiseks vajalik investeering on suurusjärgus 250 miljonit eurot.„Langerlo elektrijaama projekt on meie ettevõtte arengus suur samm edasi. Oleme sarnaseid projekte otsinud juba paar aastat,“ sõnas Graanul Investi juhatuse esimees Raul Kirjanen. Langerlo jaamale on eraldatud toetusmeede, et söe baasil töötavad katlad ehitataks ümber pelletite põletamiseks. Elektrijaama täiskoormusel töötamisel kasutab jaam 1,8 miljonit tonni pelleteid aastas. Jaama ümberehitus kütuse vahetamiseks peab olema lõpetatud 2018. aasta sügiseks.Sutter: logistiline väljakutseEesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutter ütles, et kuigi neil ei ole veel täpset ülevaadet Graanul Investi plaanist ostetud jaamaga, on märkimisväärne selle projekti suurus.Tema sõnul on vanade söeelektrijaamade ümberehitamine biomassi kasutavateks elektrijaamadeks viimasel ajal olnud Euroopas üsna tavapärane.Graanul Invest
Alustas tegevust 2003. aastal. Euroopa suurim puidugraanulite ehk pelletite tootja. Tegeleb metsandusega, bioenergeetika arendamisega ja taastuvenergia tootmisega. Põhineb erakapitalil.
Kontserni kuulub 11 pelletitehast, kaks müügiorganisatsiooni, neli koostootmisjaama ja kolm metsa ülestöötamisega tegelevat ettevõtet. Töötajaid on 501.
Graanul Invest grupi tootmisvõimsus on 1,8 miljonit tonni pelleteid aastas.
Käive oli 2014. aastal 138 miljonit eurot ja puhaskasum 12 miljonit eurot.
Omanikud: 51% OÜ Biofuel (Raul Kirjanen), 40% OÜ Neoinvesteeringud (Anders Anderson), OÜ Renergy 9% (Andres Rätsepp).
allikas: äriregister, ettevõte
"Arvestades seda, et peale ümberehitust vajab Langerlo elektrijaam kütusena ca 1,8 miljonit tonni puidust pelleteid aastas, on sellise jaama kütusega varustamine tõsine logistiline väljakutse. Endise omaniku plaanide kohaselt kavatseti 60% jaama kütusevajadusest katta impordiga Põhja-Ameerikast ja 40% Euroopast. Viimasega seoses on muidugi huvitav teada, kui palju kavatseb Graanul Invest katta jaama kütusevajadusest Eesti päritoluga kütusega," arutles Sutter."Kokkuvõttes tuleks Graanul Investile nii suure ja perspektiivika investeeringu puhul õnne ja edu soovida," lausus ta.Graanul Investi väikese konkurendi OÜ Kronopal juht Janek Pärtelpoeg nimetas elektrijaama ostu Belgias tubliks ettevõtmiseks, öeldes, et loomulikult on tegu suure tehinguga. Pärtelpoeg soovis pelletisuurtootjale edu.Kirjanen nägi juba talvel võimalust„Mul on hea meel, et sellele projektile on leitud võimekas investor, kellel on tugevad kogemused nii metsanduses, pelletite tootmise ja logistika vallas kui ka energeetikas. Loodame, et Graanul Investi kontsern suudab projekti jätkata ja edukalt lõpuni viia,“ kommenteeris Langerlo elektrijaama juht Marc Rommens tehingut.Graanul Investi juht Raul Kirjanen jäi ise täna tabamatuks. Küll aga mainis ta juba veebruaris Äripäevale antud intervjuus, et Saksa suurima pelletitootja German Pelletsi pankrot annab Eesti tootjatele võimaluse oma turgu laiendada. „Vaatame, kas meil võiks selles olukorras tekkida võimalusi oma positsioone turul kindlustada või isegi laiendada,“ rääkis ta ettevõtte plaanidest.Saksa pelletitootja German Pellets, kes veel 2013. aasta seisuga oli maailma suurim pelletitootja, andis sisse avalduse ettevõtte maksejõuetuks tunnistamiseks. Kirjanen leidis toona, et German Pelletsi maksejõuetuses on mänginud kõige suuremat rolli kolmas järjestikune soe talv Euroopas ja langevad kütuste hinnad maailmas.Hando SutterFoto: Andres HaabuEesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri palvel avaldame tema kommentaari ka täismahus.Sutter: projekti suurus on märkimisväärne"Vanade söeelektrijaamade ümberehitamine biomassi kasutavateks elektrijaamadeks on viimasel ajal olnud Euroopas üsna tavapärane. Seda eelkõige põhjusel, et ümberehitamise kulud on võrreldes uue jaama ehitamisega mõõdukad, söe asemel biomassi kasutamine elektritootmiseks võimaldab vähendada 80 kuni 85% ulatuses CO2 emissiooni, investeering aitab kaasa varustuskindluse tagamisele ja tegemist on kõige odavama Euroopa Liidu 2020. aasta taastuvenergia arendamise eesmärgi saavutamise võimalusega.Arvestades seda, et Belgial on hetkel ilmsed raskused 2020. aasta taastuvenergia arendamise eesmärgi saavutamisega, on antud projekti näol tegemist väga olulise panusega Belgia energiatootmise portfelli. Kuigi meil ei ole antud hetkel täpset ülevaadet Graanul Investi plaanist selle jaamaga, on märkimisväärne selle projekti suurus. Nimelt kavandas jaama endine omanik German Pellets vana ca 600 MW söejaama ümberehitamist ca 400 MW biomassi kasutavaks jaamaks, mis tähendab, et tegemist on maailmas suuruselt teise biomassi kasutava jaamaga.Näiteks Auvere elektrijaama biomassi kasutamise võimsus on üksnes 135 MW. Arvestades seda, et peale ümberehitust vajab Langerlo elektrijaam kütusena ca 1,8 miljonit tonni puidust pelleteid aastas, on sellise jaama kütusega varustamine tõsine logistiline väljakutse. Endise omaniku plaanide kohaselt kavatseti 60% jaama kütusevajadusest katta impordiga Põhja-Ameerikast ja 40% Euroopast. Viimasega seoses on muidugi huvitav teada, kui palju kavatseb Graanul Invest katta jaama kütusevajadusest Eesti päritoluga kütusega.Tänaste elektrituruhindade juures ei ole sellise investeeringu tegemine jätkusuutlik, seetõttu võimaldab Belgia valitsus projektile taastuvenergia toetust, mis garanteeritakse vähemalt järgmiseks kümneks aastaks. Kokkuvõttes tuleks Graanul Investile nii suure ja perspektiivika investeeringu puhul õnne ja edu soovida. Tänase uudise valguses on aga ehk huvitavamgi analüüsida Graanul Investi äsjast vastuseisu kodumaise väheväärtusliku puidu kasutamisele Narva elektrijaamades taastuvelektri tootmise eesmärgil. Tegu on kahtlemata huvitava asjade pöördega, kus ettevõte, mis äsja seisis tugevalt selle vastu, et Eestis kasutataks väheväärtuslikku kohalikku puitu Narva jaamades elektritootmiseks, on nüüd tõenäoliselt ise asumas Eesti puidust toodetud pelleteid Belgias elektriks põletama."Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Silvano kvartali müügitulemus vähenes, kuid puhaskasum kasvas jõudsalt
Silvano Fashion Groupi müügitulu ja ärikasum esimeses kvartalis pisut vähenesid, kuid puhaskasum paisus pea 60%.
Silvano Fashion Groupi müügitulu ja ärikasum esimeses kvartalis pisut vähenesid, kuid puhaskasum paisus pea 60%.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Rahvusvaheline kohus nõuab Iisraeli ja Hamasi juhtide vahistamist
Rahvusvaheline Kohus, ÜRO kõrgeim kohtuinstants süüdistab Iisraeli ja Hamasi juhte inimsusevastastes kuritegudes ning soovib nende vahistamist.
Rahvusvaheline Kohus, ÜRO kõrgeim kohtuinstants süüdistab Iisraeli ja Hamasi juhte inimsusevastastes kuritegudes ning soovib nende vahistamist.
Nädala lood: kell kuus tuled tööle, kell kaheksa hakkab palk jooksma Nädala ülevaade juhile, ettevõtjale ja investorile
Äripäev avaldas sel nädalal artikleid väga heast, aga ka väga halvast juhtimisest, kirjeldas mitme ettevõtlusvaldkonna käekäiku ja leidis suurte koondajate vahelt üles neid, kes ambitsioonikalt kasvavad.
Äripäev avaldas sel nädalal artikleid väga heast, aga ka väga halvast juhtimisest, kirjeldas mitme ettevõtlusvaldkonna käekäiku ja leidis suurte koondajate vahelt üles neid, kes ambitsioonikalt kasvavad.