Õllefestivalil ning elukaaslasega töölähetusel käimine tõid Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhtidele kuriteokahtlustused.
- Tõnis Allik on Põhja-Eesti Regionaalhaiglat töötanud 13 aastat. Kas ta karjäär seal jätkub, näitab aeg. Foto: Terje Lepp/Äripäev
Kaks Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) juhti Saksamaal väisasid toimuvat Oktoberfesti, toitlustusjuht Anu Vähi 2012. aastal ja haigla juhatuse esimees Tõnis Allik 2013. Reisi maksis kinni PERHi endine toitlustusettevõte, milleks oli Delfi andmetel AS Dussmann. Alliku sõnul jäi tema festivalikülastuse maksumus vahemikku 400-500 eurot.
Kuriteokahtluse edasine osa seisneb Alliku ja PERHi IT-direktori Marko Kilgi töölähetustes konverentsidele, kuhu reisisid kaasa ka kahtlusaluste elukaaslased. „Igal aastal külastame koos IT-direktori Marko Kilgiga üle-euroopalist IT-konverentsi. Kahel korral olid meil kaasas ka elukaaslased. Ühel korral mõlemal, teisel korral ainult IT-juhil,“ selgitas Allik. Tema sõnutsi leidis politsei, et haigla tasutud reisiarve oli haigla kahjuks ning et lähetuseks eraldatud rahast oli kantud ka kaaslaste kulutusi. „Politsei arvates oleks pidanud kulud jaotuma proportsionaalselt, meil see aga nii ei olnud ning meie arvates ei peagi nii olema. Hotellikulu tuleb kanda sõltumata sellest, kas ruumis on üks või mitu inimest,“ ütles Allik, kes koos teiste PERHi juhtidega enda süütust kinnitab.
Küsimuse peale, miks politsei Allikut süütuks ei pea, vastas ta, et süü üle otsustamisel on tegu interpreteerimise küsimusega. „Mina arvan, et need teemad on selgitatavad ja kavatsen prokurörile ka selgitusi anda,“ ütles Allik, lisades, et politseile kaitsja soovitusel ta selgitusi andnud ei ole.
Otsuse, kas jätkata juhatuse esimehena, kavatseb Allik langetada siis, kui selgub, kas prokuratuur otsustab kahtlustuse kujundada süüdistuseks. „Lähipäevil peaks kogunema PERHi nõukogu, eks siis arutame seda teemat. Minu isiklik seisukoht on, et kui asi jõuab süüdistuseni, mõtlen tagasiastumisele,“ sõnas Allik.
Alliku sõnul on ta uurimisega kursis möödunud suvest saati. Kuigi ta ise pole ametlikult politseile selgitusi andmas käinud, on tema sõnul Politsei suhelnud mitmete tunnistajatega ning on taustainfoga kursis. Uurimise juured ulatuvad aga juba 2014. aastasse.
Järgmine sammuna on Allikul kavas kohtuda prokuröriga ning tekkinud kahtlustused ära klaarida. Riigiprokuratuuri pressiesindaja Ilmar Kahro sõnul on kahtlusalustel ja nende kaitsjatel aega kümme päeva, et kahtlustus üle vaadata ning seejärel prokurörile taotlus esitada. Seejärel otsustab prokuratuur, kas esitada süüdistus või mitte. „Kui aga kahtlustus on keskmisest mahukam, on võimalik küsida ajapikendust,“ selgitas Kahro.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski märkis pressiteates, et oli kuriteokahtlustest eelmise nädala reedest teadlik. „Avaliku raha eest inimestele tervishoiuteenust pakkuv asutus peab oma tegevuses lähtuma vaid patsiendi huvidest. Läbipaistev ja heaperemehelik majandamine on seejuures enesestmõistetav kohustus,“ ütles ta.
Ossinovski kutsus kolmapäevaks erandkorras kokku haigla nõukogu, et selgitada välja toimunu asjaolud ning langetada otsus, kas Tõnis Allik saab ametis jätkata või mitte.
Seotud lood
Täna pidi Harju maakohus langetama otsuse PERHi endiste tippjuhtide Tõnis Alliku ja Marko Kilgi altkäemaksu asjas, kuid otsus lükkub edasi.
Harju maakohtus algas täna kohtuprotsess SA Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) eksjuhi Tõnis Alliku, haigla toitlustusjuhi Anu Vähi ja IT-juhi Marko Kilgi üle.
Riigiprokuratuur otsustas kohtuprotsessi käigus muuta Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) juhtidele esitatud süüdistust, haigla endine juht Tõnis Allik ja IT-juht Marko Kilk pääsesid kelmuse süüdistusest, ent said süüdistuse korduvas pistise võtmises, mis on toime pandud grupi poolt.
Viimase poole aastaga kahte korruptsiooniskandaali segatud Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) jätkab töösuhet kolme haigla juhtivtöötajaga, keda prokuratuur seostab kriminaalkuritegudega, kirjutas Postimees.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.