Uus käibemaksuseadus ei lase sisendkäibemaksuga vangerdada

Äripäeva maksukäsiraamatus kirjutas KPMG vanemmaksunõustaja Einar Rosin, et kui ettevõtte planeeritav aastane käive jääb alla 40 000 euro, võib olla majanduslikult kasulik end mõneks aastaks käibemaksukohustuslaseks registreerida ning ära teha tuleviku tarbeks vajalikud kulutused ja investeeringud, millelt saab tasutava sisendkäibemaksu maha arvata. „Kui selliseid investeeringuid plaanis ei ole, on tõenäoliselt mõistlik registreerimisest loobuda või kaaluda varianti kustutada ettevõte käibemaksukohustuslaste registrist,“ kirjutas Rosin.

See nõuanne võib olla veidi eksitav, märgib rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Sirje Pulk.

„Käibemaksukohustuslane, kes arvatakse käibemaksukohustuslaste registrist välja, peab müümata kauba pealt käibemaksu tasuma, kui on sellelt sisendkäibemaksu varem maha arvanud,“ selgitab Pulk. Maksustatavaks väärtuseks on kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind – ta peab seega riigi tuludesse tagasi maksma käibemaksu, mille oli varem sisendkäibemaksuna maha arvanud.

Pulk lisab, et põhivara puhul tuleb siis teha varem mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvestus. „Põhivara kasutamist maksustatava käibe jaoks ning muuks otstarbeks jälgitakse viis aastat, kinnisasja puhul kümme aastat,“ selgitab Pulk. „Näiteks kui ettevõtja soetas kinnisasja ning arvas selle soetamisel sisendkäibemaksu oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha ning kasutas seda kinnisasja kahe aasta jooksul vaid maksustatava käibe jaoks, ning kui ettevõtja seejärel arvatakse käibemaksukohustuslaste registrist välja, siis peab ta 80 protsenti sisendkäibemaksust riigi tuludesse tagasi kandma. Seega ei teki ajutisest käibemaksukohustuslaseks registreerimisest mingit majanduslikku kasu.“