• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,24%5 962,9
  • DOW 300,78%44 213,65
  • Nasdaq 0,07%18 985,38
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,67
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,24%5 962,9
  • DOW 300,78%44 213,65
  • Nasdaq 0,07%18 985,38
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,67
  • 28.07.16, 15:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Venemaa teatas ootamatult järsust kaitsekulude kasvust

Venemaa teatas ÜROle, et riigi kaitsekulutused kasvasid 2015.aastal pea poole võrra ligi 3 triljoni rublani.
Tänavu 23. veebruaril Moskva tänavatel toimunud kodumaa kaitsjate paraad.
  • Tänavu 23. veebruaril Moskva tänavatel toimunud kodumaa kaitsjate paraad. Foto: epa
ÜROle saadetud aruandest selgub, et kasv oli mullu 48 protsenti ning ametlikult kulutati 2,9 triljonit rubla ehk 40 miljardit eurot, mis on ligi sada korda rohkem võrreldes Eestiga. Samas riigieelarves on samal real veidi suurem summa, täpsemalt 3,2 triljonit rubla ehk 44,1 miljardit eurot.
Selline vahe tuli välja ka aasta varem. Siis teatas Venemaa ÜROle, et kulutas 2014. aastal kaitsele 1,96 triljonit rubla, kuigi riigieelarves seisis samal real 2,48 triljonit rubla, vahendas RBK.
Gaidari instituudi ekspert Vassili Zatsepin selgitas, et selline lahknevus seab kahtluse alla nii ÜROle esitatud andmete kvaliteedi kui ka Venemaa eesmärgid. Tema arvutusel, mis põhineb riigieelarve analüüsil arvestades ÜRO standardit, kulutas Venemaa otse ja kaude relvajõududele 2015. aastal koguni 4,28 triljonit rubla ehk 59 miljardit eurot, mis moodustab 5,3 protsenti riigi SKTst.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 11:59
Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele