• OMX Baltic0,7%288,53
  • OMX Riga−0,24%875,89
  • OMX Tallinn0,77%1 826,32
  • OMX Vilnius−0,06%1 122,75
  • S&P 5000,61%6 086,37
  • DOW 300,3%44 156,73
  • Nasdaq 1,28%20 009,34
  • FTSE 100−0,04%8 545,13
  • Nikkei 2250,32%39 774,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%103,32
  • OMX Baltic0,7%288,53
  • OMX Riga−0,24%875,89
  • OMX Tallinn0,77%1 826,32
  • OMX Vilnius−0,06%1 122,75
  • S&P 5000,61%6 086,37
  • DOW 300,3%44 156,73
  • Nasdaq 1,28%20 009,34
  • FTSE 100−0,04%8 545,13
  • Nikkei 2250,32%39 774,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%103,32
  • 28.07.16, 15:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Venemaa teatas ootamatult järsust kaitsekulude kasvust

Venemaa teatas ÜROle, et riigi kaitsekulutused kasvasid 2015.aastal pea poole võrra ligi 3 triljoni rublani.
Tänavu 23. veebruaril Moskva tänavatel toimunud kodumaa kaitsjate paraad.
  • Tänavu 23. veebruaril Moskva tänavatel toimunud kodumaa kaitsjate paraad. Foto: epa
ÜROle saadetud aruandest selgub, et kasv oli mullu 48 protsenti ning ametlikult kulutati 2,9 triljonit rubla ehk 40 miljardit eurot, mis on ligi sada korda rohkem võrreldes Eestiga. Samas riigieelarves on samal real veidi suurem summa, täpsemalt 3,2 triljonit rubla ehk 44,1 miljardit eurot.
Selline vahe tuli välja ka aasta varem. Siis teatas Venemaa ÜROle, et kulutas 2014. aastal kaitsele 1,96 triljonit rubla, kuigi riigieelarves seisis samal real 2,48 triljonit rubla, vahendas RBK.
Gaidari instituudi ekspert Vassili Zatsepin selgitas, et selline lahknevus seab kahtluse alla nii ÜROle esitatud andmete kvaliteedi kui ka Venemaa eesmärgid. Tema arvutusel, mis põhineb riigieelarve analüüsil arvestades ÜRO standardit, kulutas Venemaa otse ja kaude relvajõududele 2015. aastal koguni 4,28 triljonit rubla ehk 59 miljardit eurot, mis moodustab 5,3 protsenti riigi SKTst.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.01.25, 08:00
Heldur Meerits: koolide edetabelid on kuritegelikud
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele