Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Negatiivsed intressid jõudsid Eestisse

    SEB on suuremate äriklientide puhul hakanud rakendama valuutahoidmistasu.Foto: Andres Haabu

    Pangajuhtide ennustused läksid täide ja kaks siinset panka hakkasid suurema kärata negatiivsete intressimäärade tõttu äriklientidelt raha pangas hoiustamise eest tasu küsima, nimetades seda valuutahoidmistasuks.

    Soome investeerimisväljaanne Arvopaperi kirjutas eile sealse Nordea panga otsusest hakata küsima äriklientide miljon eurot ülevatelt hoiustelt 0,4% tasu. Siinne Nordea pank teatas, et Eestis nad hetkel hoiustele negatiivseid intressimäärasid kehtestamas ei ole. "Teeme oma otsused jooksvalt, vastavalt turuolukorrale," vastas kommunikatsioonispetsialist e-kirja teel. Panga peakorterist otsuse Eestisse laienemise kohta eile kommentaari saada ei õnnestunud.
    Küll teatas juuli keskel vaid äriklientidele suunatud Danske Bank Eesti oma klientidele muudatustest hinnakirjas. Kodulehel asuvas teates ettevõte negatiivsete intresside rakendamisest hoiustamisel ei räägi, vaid suunab lingi kaudu hinnakirja sisse, kus antakse mõista alates 22. augustist kehtima hakkavatest kontojäägi haldustasudest nelja valuuta puhul.
    Euro, Rootsi ja Taani kroon ning Šveitsi frank on valuutad, mille puhul peab klient hakkama oma seisvale rahale peale maksma, kui muus raha paigutuse viisis pangaga kokkuleppele ei jõuta. Suurim võimalik aastane negatiivne intressimäär on Šveitsi frankides hoiustamisel kuni 0,7 % aastas. Euro puhul on see kõige madalam, kuni 0,35% aastas.
    Danske: see pole teenimiskoht
    Ka SEB rakendab juba sarnast valuutahoidmistasu, mis hakkab kehtima suuremate äriklientide summade puhul, alates miljonist eurost. Tasu suurus on nagu Soome Nordeal 0,4% aastas.
    Mai lõpus kommenteeris panga juht Riho Unt Äripäevale, et suurfirmadele on negatiivne intress paratamatu ja tuleb kindlasti. "Arvan pigem varem kui hiljem," kommenteeris ta toona.
    Ta toonitas, et seni on Balti riigid olnud ilmselge erand kogu ülejäänud euroalas. Eraisikuid hoitakse negatiivsetest intressidest tema sõnul eemal loomulikult nii kaua kui võimalik. SEB grupi pangad juba maksavad negatiivseid intresse turgudel, kus need on rakendatud.
    Danske Banki kommunikatsioonijuht Tõnu Talinurm rääkis, et muudatus annab pangale võimaluse kehtestada kontojäägi hoidmistasu mõnedele klientidele, näiteks kutselised turuosalised ja suurettevõtted, kes hoiustavad pangakontol suuri summasid. "Panga eesmärk pole läbi selle oma tulusid tõsta, vaid loodud on võimalus end vajadusel kaitsta vahendite hoidmisega kaasnevate kulutuste eest," rõhutas ta.

    Viimati tänavu juulis kogunenud Euroopa Keskpanga enim jälgitud baasintressi määr on jätkuvalt nullis, laenamise püsivõimaluse intressimäär on 0,25% ning keskpangas hoiustamise intressimäär on negatiivne ehk -0,40%.

    Kõik kolm intressimäära on alates 2008. aastast langenud ja EKP teatel on kärped osa meetmete kombinatsioonist, mille eesmärk on tagada keskpika perioodi jooksul hindade stabiilsus, mis on vajalik euroala jätkusuutlikuks kasvuks.

    Maksa või kasuta raha mujal
    Talinurme sõnul teavitavad nad ette iga klienti, kellele tasu rakendub. Samas rääkis ta, et hoidmistasu asemel on võimalik klientidega kokkuleppele saades kasutada ka teisi raha paigutuse viise. "Alternatiive võib leida võlakirjaturult ja struktureeritud toodete seast," nimetas ta. "Sellega kaasneb muidugi riski võtmine."
    Samuti märkis Talinurm, et Skandinaavias on levinud, et ettevõtted teevad ettemakseid ka maksuametitele. Lisaks on võimalus tema sõnul lühendada maksetähtaegu oma hankijatele, makstes oma arved varem ära. Ettevõtetel on võimalik ka investeerida tootmise efektiivistamiseks või uutele turgudele minemiseks. Samuti saavad ettevõtted laene tagasi maksta.
    Talinurm tahtis rõhutada, et negatiivne intressikeskkond tänases Euroopas, sh Põhja-Euroopas ei tohiks olla kellelegi üllatus ja et Danske Bank rakendab Skandinaavias negatiivseid intressimäärasid institutsionaalsetele klientidele ja suurettevõtete hoiustele juba pikemat aega.
    SEB: kunded mõistavad
    SEB panga turunduse ja kommunikatsiooni divisjoni juht Silver Vohu rääkis, et nad ei ole rakendanud negatiivset hoiuseintressi, kuid ennetamaks võimalikku arbitraažiriski ehk olukorda, kus suuri hoiuseid hakatakse nn parkima nendes pankades, kus tasud puuduvad, on SEB äriklientide hinnakirja lisanud valuutahoidmistasu võimaluse.
    Vohu sõnul on nad suurhoiustega juriidilisi isikuid teavitanud valuutahoidmistasu võimalusest. Ta märkis, et klientide tagasiside on olnud mõistev, kuna tegemist on panga bilanssi kaitsva ennetava meetmega, mida võidakse rakendada vaid suurhoiuseid deponeerivatele juriidilistele klientidele, neid sellest eelnevalt informeerides.
    Nii Swedbankil kui LHV-l ei ole plaanis ettevõtete hoiustele negatiivseid intresse kehtestada, kuid Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask ütles, et 1. juulist hakkasid nad küsima professionaalsetelt turuosalistelt hoiustamisel intressi, mis on mujal maailmas laialt levinud praktika. Eraisikuid ja ettevõtteid see ei puuduta, lisas ta.
     
    Pangad ei jõua välja laenata
    Pankadele tähendavad negatiivsed intressid kaht võimalust: kui panga käes on raha rohkem kui minimaalse reservimäära jaoks tarvis ning ei soovi seda teistele kommertspankadele välja laenata, siis kas hoida raha keskpanga kontol või sularahas. Samas pole ka sularaha hoidmine tasuta, kuna pangal on sularaha ladustamiseks vaja turvalist hoiuruumi.
    "Seega on vähetõenäoline, et ükski pank seda teha otsustaks," selgitas SEB Baltikumi kogumis- ja investeerimisvaldkonna strateeg Ovidijus Sačilka. "Pigem võib arvata, et pangad laenavad raha teistele pankadele või maksavad negatiivset hoiusemäära. Nendest kahest valikust on oluliselt tõenäolisem teine, kuna enamiku pankade käes on praegu raha rohkem, kui nad välja laenata saavad, ning laenamine teistelt pankadelt ei ole vajalik."
  • Hetkel kuum
Maris Lauri: ausa konkurentsi nurka tõrjumine kahjustab Eestit
Eesti vajab tugevat konkurentsiametit ja konkurentsiõigust, kirjutab riigikogu liige, endine rahandusminister Maris Lauri (Reformierakond).
Eesti vajab tugevat konkurentsiametit ja konkurentsiõigust, kirjutab riigikogu liige, endine rahandusminister Maris Lauri (Reformierakond).
Silvano kvartali müügitulemus vähenes, kuid puhaskasum kasvas jõudsalt
Silvano Fashion Groupi müügitulu ja ärikasum esimeses kvartalis pisut vähenesid, kuid puhaskasum paisus pea 60%.
Silvano Fashion Groupi müügitulu ja ärikasum esimeses kvartalis pisut vähenesid, kuid puhaskasum paisus pea 60%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti parim juht: karjumises pole ma kunagi hea olnud
Eesti parimaks juhiks valitud IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omaniku ja juhatuse esimehe Ivo Suursoo sõnul on raskete otsuste tegemise juures kõige olulisem viisakas kommunikatsioon ja inimlik selgitamine. Talle meenus vaid üks kord, mil ta ise on häält tõstnud.
Eesti parimaks juhiks valitud IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omaniku ja juhatuse esimehe Ivo Suursoo sõnul on raskete otsuste tegemise juures kõige olulisem viisakas kommunikatsioon ja inimlik selgitamine. Talle meenus vaid üks kord, mil ta ise on häält tõstnud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Maja vundamendi ja põrandate vajumise märgid: kuidas lahendada probleem õigeaegselt
Nädala lood: kell kuus tuled tööle, kell kaheksa hakkab palk jooksma Nädala ülevaade juhile, ettevõtjale ja investorile
Äripäev avaldas sel nädalal artikleid väga heast, aga ka väga halvast juhtimisest, kirjeldas mitme ettevõtlusvaldkonna käekäiku ja leidis suurte koondajate vahelt üles neid, kes ambitsioonikalt kasvavad.
Äripäev avaldas sel nädalal artikleid väga heast, aga ka väga halvast juhtimisest, kirjeldas mitme ettevõtlusvaldkonna käekäiku ja leidis suurte koondajate vahelt üles neid, kes ambitsioonikalt kasvavad.