Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Käsitööratta Viks looja: Ameerikas tõstsime hinna kahekordseks

Käsitööratta Viks looja ja Velonia Bisycles OÜ juht ja omanik Indrek Narusk. Foto: Andras Kralla

Ameerika turul on vaja panna eestlaste loodud käsitöörattale Viks kaks korda kõrgem hind, et sealsed inimesed usaldaksid ratast osta, rääkis Viksi looja Indrek Narusk.

Viksi looja ja Velonia Bisycles OÜ juht ja omanik Narusk rääkis, kuidas nad oma tootele hinna panid ja kuidas see välisturul vastu võeti. Hiljuti toimunud arvamusfestivalil tuli eksporditeemalisel arutelul jutuks, kuidas välismaal kohtab endiselt suhtumist meisse kui Ida-Euroopast pärit odava hinna ja kvaliteediga tootjasse.

Ainulaadse käsitööratta looja tunnistas, et ratta hind tuli paljuski kõhutunde pealt ja konkurente vaadates. Kuna otsest konkurenti ei ole ja loodud sai uut tüüpi ratas, siis lähtuti sellest, palju käsitöörattad mujal maailmas maksavad. „Hinna panime ikkagi sinna alumisse serva,“ nentis Narusk. Miks? „Vist ikka eestlaslikust kartusest, tagasihoidlikkusest,“ vastas ta.

Viks rääkis, kuidas ratta Ameerika edasimüüja ei olnud nende algselt pakutud hinnaga nõus, sest inimesed pidavat hakkama kohe küsima, miks see ratas nii vähe maksab ja kus see konks on. "Edasimüüja ütles, et hind tuleb kahega korrutada," ütles Viks.

Naruski sõnul ei ole ette tulnud, et keegi nende ratast kalliks peaks. Pigem on öeldud, et tahaks osta küll, aga tuleb esialgu raha koguda, või kunagi hiljem, kui rikkust rohkem.

„Kui ma peaksin täna uuesti ratta tegema, siis võib-olla paneksin 15-20% hinda juurde, aga mitte rohkem,“ märkis Viks. Praegu hinda tõsta ei pea Narusk võimalikuks, öeldes, et see teeks teistele liiga. Hinda on nad tõstnud pigem selle arvelt, et lisanud rattale kalleimaid juppe.

Kolme tegutsemisaasta jooksul on ratta baashind olnud suhteliselt sama ehk 1600 eurot + käibemaks. Kuna Viksil on kõik nii-öelda klienditellimused, siis nende ratastel polegi ühte kindlat hinda - piisab sellest, kui keegi valib teist värvi sadula, ja hind erinebki 50 euro jagu.

Kas meisse suhtutakse kui odavasse idaeurooplasse?
Kodumaja ASi juhatuse esimees Lembit Lump
Probleem on olemas, see on paljude nüanssidega ja mitmekihiline, kuid lahendatav. Nagu alati, ei ole tõde mustvalge. Turgudel liigub tegelasi, kes ongi teise osapoole ärakasutamise või petmise peal väljas. Kahjuks ei ole haruldane ka see, et meie ettevõtted pakuvad toodet ja/või teenust, mis ei olegi väärt nii kõrget hinda, nagu nad ise arvavad. Kõige rohkem arenguruumi on meil just teenuste pakkumise vallas.

Eesti suhtes eelarvamust ei ole

Narusk on Viksi käekäiguga rahul. Tema sõnul on see äri, millega niikuinii rikkaks ei saa. „Tellimusi on kogu aeg. Kukkumist pole veel näha. Pigem tuleb tellimusi juurde ja pigem tekivad müüjavõrgustikud. Edasimüüjad on väga optimistlikud, kuigi reaalsete suurte tulemusteni nad pole veel jõudnud,“ kirjeldas ta.

Käsitööratast müüvad nad kogu maailmas ja kuigi Eesti pole kaugeltki tuntud rattavalmistamismaa, siis eelarvamusi pole nad kuskil kohanud. „Geograafilise asukoha tõttu küll ühtegi eelarvamust ei ole,“ lausus Narusk. Pigem uuritakse, et kuna tegemist on uue firmaga, siis kuidas kvaliteet on. Aga keegi pole jätnud oma ratast ostmata seepärast, et see on tehtud Eestis, kinnitas ta.

Ainsad kohad, kuhu Viks pole veel jõudnud, on Lõuna-Aafrika ja Alaska. 80% müüvad nad ettevõtte juhi sõnul otse ja 20% läbi edasimüüjate. Kolme aastaga on müüdud ligi 300 ratast. Eesmärk on teha kuus valmis 20 ratast.

Ainult Vikside tegemisega on ametis kolm inimest, lisaks veel kaks inimest, kes poole kohaga aitavad. Narusk usub, et 98% potentsiaalsetest klientidest pole veel teed nende juurde leidnud.