Ümbrikupalk pressib peale

Kuigi CV Keskuse küsitluse tulemuste järgi on täiesti mustalt töötasu saajate arv langenud viimase seitsme aasta madalaimale tasemele, pole probleem sugugi kadumas. Cargobusi tegevjuhi Kadri Johansoni sõnul on ümbrikupalga maksmine praeguse tööturu üks suurimaid probleeme. „Murelikuks teeb üha enam leviv suhtumine, et maksud on lollide ja orjade jaoks,“ ütles ta. Ümbrikupalga vastuvõtjad on tema veendumuse kohaselt rohkem meesterahvad ja levinuim on skeem, kus osa palgast makstakse ametlikult ja osa sularahas. „Mõni ütleb selle südametäiega välja, mõni annab viisakamalt aimu, et „optimeerib“ oma maksud miinimumi,“ lisas Johanson. Ta nimetab ümbrikupalka soosivat hoiakut omariigivihaks, sest süüdlasteks nimetatakse riigijuhte ja kogu riigiaparaati, kuid samal ajal kahjustatakse ise maksude vältimisega riigi toimimist.

Johanson märkis, et suur osa inimesi ei taju, milliseid riigiteenuseid nad tarbivad ja mida maksude eest vastu saavad. „Pokemonide püüdmise asemel peaks massidesse jõudma äpp, mis näitab reaalajas kõiki riigiteenuseid ja annab teada, mis ja millal on maksumaksja rahaga tehtud,“ ütles ta. Tema sõnul on ajuvaba ka see, et riik valib hangetel odavaima pakkuja, kuigi odavaim pakkuja on tõenäoliselt ümbrikupalga maksja. „Pakiveo ja kullerteenuse valdkonnas on kulud üsna läbipaistvad, mäng käib senditäpsusega ja kui pakkumuste vahe on enam kui kahekordne, siis ei pea olema Sherlock Holmes, et maetud koer välja nuusutada,“ ütles ta.

Johansoni sõnul teeb maksuamet küll head tööd, kuid peamiselt kontrollitakse korralikke ettevõtteid ja varimajanduseni küüned ei ulatu. „Vaid keelan-käsen-poon-ja-lasen meetodi ning maksuametnikega imesid ei tee,“ ütles ta ja lisas, et iga ülekannet ja sularaha liikumise ei ole realistlik jälgida. Johansoni sõnul tuleks läheneda hoopis kaugemalt, näiteks sellest, et kõrged tööjõumaksud asendataks tarbimismaksudega. „Nii vabaneksime ka ühest suurest majanduskasvu takistusest,“ ütles ta.

Rikub konkurentsi

Rain Transpordi juhi Toomas Raua sõnul on veondussektoris seis halb – ümbrikupalga maksjatel on madalama hinna tõttu suur konkurentsieelis ja ausad ettevõtjad kaotavad. „On tekkinud karistamatuse tunne. Kõik teavad, mis toimub, kuid mitte midagi ei tehta,“ ütles ta. Mureks on just see, et ümbrikupalka makstakse osaliselt.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni tegevjuht ja transpordifirma Lajos ASi omanik Einar Vallbaum ütles seevastu, et veonduse- ja transpordisektoris pole ümbrikupalkadega mingit muret, kuna selles sektoris ei liigu sularaha. „Mina ei usu seda ümbrikupalga juttu,“ ütles ta. Tema sõnul on probleemsed kauplused, hotellid, baarid-restoranid, ehitus ning taksondus ja bussifirmad. „Näiteks tean, et kooliekskursioonidele busse tellides makstakse selle eest sularahas,“ rääkis Vallbaum.

Raud peab jällegi väidet, et kui pole sularaha, pole ka ümbrikupalga maksmise probleemi, lihtsalt rumalaks. Ta rääkis, et paljudes veondusettevõtetes on majandusaruannete järgi keskmine brutopalk 750 eurot. „Kus ma leian autojuhi, kes selle palga eest tööle tuleks?“ küsis ta. Tema sõnul peaks tõsiselt kontrollima kõiki ettevõtteid, kes maksavad aruande järgi kuus alla 900 euro brutopalka. „Tõenäoliselt toimub neis maksude optimeerimine,“ ütles ta. „Juba Eesti-sisestele sõitudele on sellise palgaga võimatu autojuhti leida,“ lisas ta.

Raua sõnul on ümbrikupalga probleem olnud terav juba pikka aega. „Tekib abitu tunne, sest ma ei saa aru, miks midagi ette ei võeta,“ ütles ta. Näiteks on Rain Transpordil raske hankeid võita, sest hinnasurve tõttu domineerivad need, kes tõenäoliselt maksavad osaliselt ümbrikupalka. Raua sõnul võiks Eesti võtta eeskuju näiteks Soomest, kus vastutab veo tellija selle eest, et vedaja tasub ka kõik riigimaksud. Ta selgitas, et väga paljud ettevõtted saavad aru, et märkimisväärselt madalama hinnaga vedaja maksab tõenäoliselt ümbrikupalka, kuid kuna kõik soovivad väikseimat hinda, pole Eesti ettevõtetel ühtegi põhjust ümbrikupalka maksvaid ettevõtteid mitte kasutada. „Miks nad peaksidki närveerima sellepärast, kui nendega seetõttu midagi niikuinii ei juhtu?“ küsis Raud.

Maksuameti piitsast ei piisa

Maksuameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul on töötamise register ja selle kasutuselevõtmine ettevõtjate poolt olnud kindlasti õnnestunud vahend ümbrikupalgaga võitlemisel. Samas on register eelkõige vähendanud täielikult ümbrikus makstava töötasu hulka. Lemendiku sõnul on maksuamet endale teadvustanud, et ümbrikupalga probleemiga on vaja tegeleda etapiti: esmalt on vaja kõik töötajad ametlikult ära registreerida ja seejärel vaadata, kuidas nende ametlikku palka tegeliku palgaga kooskõlla viia.

„Kiireid ja lihtsaid lahendusi ei ole,“ ütles Lemendik. Suur tähtsus on tööandjate, töötajate, partnerite ja tarbijate hoiakus osalise ümbrikupalga maksmisesse. „Kuni seda aktsepteeritakse, on kontrollimeetoditega ümbrikupalga maksmist üsna keeruline likvideerida,“ sõnas ta.

Lemendiku sõnul saaks riik kaasa aidata näiteks sellega, et riigihangetel suudaksid konkureerida ka need ettevõtted, kes ümbrikupalka ei maksa. Samuti on positiivne, kui sektorid leiaks ise täiendavalt võimalusi, kuidas võidelda ümbrikupalka maksvata ettevõtjatega. Selleks on Lemendiku sõnul kasu näiteks maksuameti kodulehel iga kvartal avalikustatavatest tasutud maksude summadest, millele kaubandus-tööstuskojaettepanekul võivad tulevikus lisanduda ka töötajate koguarvud töötamise registri andmetel.

Maksuameti statistika näitab, et ettevõtetes, kus on maksuhalduris kontrollimas käinud, on registreerimata töötajate osakaal püsinud viie protsendi lähedal. Konjunktuuriinstituudi varimajanduse uuringu järgi on noorte suhtumine ümbrikupalka muutunud soosivamaks. „Kuigi tööjõumakse on laekunud viimasel paaril aastal üle ootuste hästi, siis tulevikus on seetõttu kindlasti risk, et see mõjutab ka maksulaekumisi,“ ütles Lemendik.