Krediidipanga juht: pole lihtne Moskva Pangaga asju ajada

„Meil on jätkuvalt ju aktsionäride hulgas Moskva Pank. Kogu probleem on tingitud Venemaa tegevusest Krimmis ja Ukrainas. Ja sealtläbi sellest, et Moskva Pank omakorda kuulub VTB-le ja see omakorda Vene riigile. Rahvusvaheline üldsus on nad liigitanud Vene valitsuse käsilasteks ja seetõttu on sanktsioneeritavad,“ selgitas Kluge Krediidipanga USA musta nimekirja sattumist.

Ta rõhutas, et nad on sellise probleemi ees mitte enda tegevuse tõttu, vaid selle tõttu, et Moskva Pank on Krediidipanga suuromanik. „Krediidipank töötab ju Eestis, meil on kontorid üle Eesti, kümneid tuhandeid Eesti klinte. Valdavalt on kliendid eraisikud ja kohalikud firmad. Meie igapäevategevus ei ole omanikpangaga kuidagi seotud ja nende tegevus meiega ka mitte,“ rääkis Kluge.

Ta lisas, et teistpidi on ka see neile probleemiks, et suuraktsionär Moskva Pank Krediidipanga suhtes mittemingisugust tegevust ei näita.  „Ega nad ei kontrolli Krediidipanga tegevust. See on olnud pinnuks silmas, miks panga juhtimine ei ole nende käes. Aga see ei ole siiamaani,“ märkis Kluge ja lisas, et Moskva Pank oma 60protsendilise osalusega võiks tahta ju ise määrata asju. Kuid erinevatel põhjustel pole see neil nii välja kukkunud. „Valdavalt seepärast, et Eestis asjad nii ei käi. Kui pangas on osalus, siis aktsionäril on oma õigused,“ selgitas Kluge.

Tema sõnul lühiajaliselt sellesse musta nimekirja sattumine Krediidipangale mingit mõju ei avalda. „Aga pikaajaliselt on probleem see, mis saab Moskva Panga osalusest Krediidipangas? Kas nad kavatsevad seda hoida või kavatsevad selle ära müüa. Ja mida sellest osalusest arvab finantsinspektsioon Eestis? Ja kui müüa, siis kellele müüa? See keegi peaks olema meie õigusruumi austav,“ arutles Kluge. Ta lisas, et Moskva Pank ise pole müügisoovist märki andnud.

Ühtepidi oleks loogiline, et kui Moskva Pank sanktsioonide tõttu tegutseda ei saa, siis ta tahaks Eestist raha välja võtta ja osalusest vabaneda. „Sanktsioonid on tulnud selleks, et jääda pikemaks ajaks. Me keegi ei tea ja ei taha ju oma nina toppida sellesse, mis Ukrainas toimub ja kuidas seal asi edasi kujuneb,“ märkis Kluge ja lisas, et „ei ole lihtne nendega asju ajada“.

Must nimekiri ei too kindlasti kasu ka Krediidipanga mainele. Kluge sõnul püüavad nad inimestele seletada tagamaid ja põhjuseid. „Selgitame, millest miski sõltub, ja ma usun, et see töö kestab meil veel mõnda aega. Peale Eesti tegutseme ju ka Lätis ja Leedus ja meil on ka rahvusvahelisi partnereid. Kõik ju küsivad, et mida see tähendab,“ rääkis Kluge.

USA teatas Venemaale Ukraina separatistide toetamise ja Krimmi annekteerimise eest kehtestatud sanktsioonide laiendamist. Nimekirjas on ka Eesti Krediidipank AS. 

Krediidipanga aktsiatest ligi 60 protsenti kuulub Venemaa pangale BM-Bank PJSC, ligi 10 protsenti Nordea Nordea Bank Finland PLC-le, ligi 10 protsenti Luksemburgis registreeritud Saratoga Finance SPF S.A.-le, ligi 10 protsenti Briti Neitsisaartel registreeritud East European Capital Investment LTD-le, ligi 5 protsenti Austrias registreeritud Raiffeisen Bank International AG-le ja ligi 5 protsenti Eestis registreeritud Radio Elektroniks OÜ-le.

Äripäev kirjutas tänavu juulis, et FBI uurimisest selgus, et osa maailma suurima piraatsaidi Kickass Torrents (KAT) rahast pesti Läti ja Eesti kaudu.

Piraatlusega tegelev failijagamiskeskkond Kickass Torrents oli väidetavalt tekitanud autoriõiguste omanikele kahju, mis ületas miljard dollarit. Osa sellest rahast, täpsemalt 30 miljonit eurot, oli legaliseeritud kahe Läti ja ühe Eesti panga kaudu, vahendas Läti venekeelne rahvusringhääling enda kasutuses olevaid dokumente.Seos Baltimaadega tuli välja mullu novembris, kui FBI agent esines reklaamihuvilisena ning küsis pakkumist reklaami paigutamiseks KAT internetilehel. Vastuseks sai ta arve 300 dollarit päevas, mis tuli tasuda Läti panka Regionala investiciju banka ning arve omanik oli GA Star Trading Ltd., mis on registreeritud offshore’ina tuntud Belize'is. Ka teistel katsetel jaanuaris, veebruaris ja märtsis jagati sama arvet ja panka, kuid mais kõik muutus. Siis tuli arve tasuda Eesti Krediidipanka Suurbritannias registreeritud firma Glomeratus LTD arvele. Krediidipangal on ka haru Lätis, kuid dokumentidest ei selgu, kas arveldus käis sealtkaudu või peakontorist Eestis. Uurijad kordasid katset kuni juulini ja veendusid, et ka see kanal töötab.Samuti tõi FBI välja, et raha liikus nendelt kontodelt kiiresti edasi. Lisaks kahele mainitule oli Läti pankadest skeemi segatud ka Baltic International Bank.Krediidipank kommenteeris teemat nii, et nemad täidavad  igapäevases tegevuses nõudeid ja kohustusi, sealhulgas kontrollivad klientide tausta lepingulistesse suhetesse astumisel ja analüüsivad nende hilisemat tegevust. Pangasaladuse hoidmise kohustuse tõttu keeldus pank konkreetse juhtumi kommenteerimisest.