OMX Baltic−0,33%268,99
OMX Riga−0,14%873,04
OMX Tallinn−0,57%1 716,51
OMX Vilnius−0,07%1 040,91
S&P 5000,3%5 987,37
DOW 300,99%44 736,57
Nasdaq 0,27%19 054,84
FTSE 1000,36%8 291,68
Nikkei 2251,3%38 780,14
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%108,59

OMX Baltic−0,33%268,99
OMX Riga−0,14%873,04
OMX Tallinn−0,57%1 716,51
OMX Vilnius−0,07%1 040,91
S&P 5000,3%5 987,37
DOW 300,99%44 736,57
Nasdaq 0,27%19 054,84
FTSE 1000,36%8 291,68
Nikkei 2251,3%38 780,14
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%108,59

03.09.16, 10:56

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kolmepäevane nädalavahetus on tervislik ja kasulik äridele

Teadlased on oma sõna öelnud – nädalavahetus peaks kestma kolm päeva, kuna see aitab hoida keskkonda ja parandada inimese tervist.

Rannas Foto: epa

Tõenäoliselt on iga töötaja rõõmus, kui ta näeb, et kalendris on reedene päev märgitud punasega ehk tegu on riigipühaga ning tema jaoks vaba päevaga. Küllap oleks eriti vahva, kui selline asi korduks nädalast nädalasse ehk olenemata riigipühast oleks reedene päev vaba. Selgub, et teadlased pooldavad kolme päeva pikkuse nädalavahetuse mõtet ning peavad seda ideed keskkonnasäästlikumaks ning ka inimese tervisest lähtuvalt kasulikuks, kirjutab Business Insider.

Statistika kohaselt on energia kokkuhoid neljapäevase töönädala puhul märkimisväärne ning tegu on ühe lihtsama viisiga, kuidas muuta majandus keskkonnasäästlikumaks. Seda muuseas isegi juhul, kui nädala töötundide arv ei muutu.

Utah’ eksperiment

Aastal 2007 viis USA osariik Utah sisse seadusemuudatuse, mille alusel suurendati riigitöötajate töötunde esmaspäeviti ja neljapäeviti selliselt, et nad saaksid reedese päeva vabaks. Selline käik tähendas osariigile 1,8 miljoni dollari suurust energiakokkuhoidu aastas.

Vähem tööpäevi tõi kaasa selle, et kontoris särasid tuled vähem aega, kokku hoiti nii õhu konditsioneerile kui muu tehnika käigus hoidmisele kuluvat energiat. Ja kõike seda isegi siis, kui töötundide arv jäi samaks.

Tõsi, Utah loobus oma eksperimendist 2011. aastal, kuna inimesed polnud rahul, et nad ei saanud ametnike juurde vastuvõtule reedeti minna. Ilmselt on siinkohal siiski tegemist sellega, et inimesed veel ei oska oma aega ning käike piisavalt hästi planeerida ehk siin oleks tarvis mõttemalli muudatust.

Küll aga näitab Utah’ eksperiment, et neljapäevane töönädal on võimalik ning, kui selle kasulikkus inimesteni viia, võib säästa nii loodust kui anda majandusarengule uue tõuke.

Pikem puhkus, parem tervis.

Neljapäevane töönädal pole kasulik üksnes keskkonna perspektiivist lähtuvalt. Teadlased on välja selgitanud, et kolme päeva pikkune nädalavahetus aitab meil paremini välja puhata, näiteks saame me sel ajal käia väiksel reisil või väljasõidul. See omakorda võimaldab rohkem veeta aega koos sõprade ja perega, mis on sotsiaalses mõttes kasulik.

Möödunud aastal katsetasid mitmed Rootsi ettevõtted lühendatud tööpäevi ning selgus, et töötajad olid vähem haiged ning töö tegemise mõttes isegi produktiivsemad.

Majanduslik kasu kolmepäevase nädalavahetuse puhul oleks samuti märgatav: rohkem vaba aega aitab säästa energiat ning lõppkokkuvõttes kujundada energiasäästlikuma maailma.

Siinkohal küsivad kriitikud õigustatult muidugi seda, kuidas riik endale sellist lähenemist majanduslikult üldse lubada saab.

Mõttetud tööd.

Antropoloog David Graeber kirjutas hiljuti, et paljud meist töötavad ametikohtadel, mis iseenesest on suhteliselt mõttetud. Mõttetuks töötamiseks võib lugeda ka neid tunde, mil me oleme tööl kohal, ent otseselt midagi ei tee ehk siis oleme kohal kohaoleku pärast. Selle aja võiks suunata aga muudesse tegevustesse ning vähendatud töötundide ajal suurendada produktiivsust ning kõike seda arvestades olla kokkuvõttes energia- ja keskkonnasäästlikum.

Teine aspekt, mis räägib neljapäevase töönädala kasuks, on tulevikus ees ootav töökohtade automatiseerumine. Hiljutiste andmete põhjal võtavad masinad USAs ja Euroopas üle vastavalt 47 ja 54 protsenti töökohtadest. Seda arvestades oleks juba praegu kasulik hakata tegelema töökultuuri muutmisega, et üleminek oleks sujuvam.

Nick Srnicek ning Londoni ülikooli külalislektor Alex Williams kirjutavad raamatus “Inventing the Future”, et töötamise olemus ning tööturg hakkavad tulevikus automatiseerumise tõttu drastiliselt muutuma. Suurem automatiseeritus tähendab, et paljusid tegevusi tehakse üha efektiivsemalt, mis tähendab väiksemat energiakulu ning väiksemat vajadust inimese töökäte järele.

Kokkuvõttes jõuame me olukorda, kus inimene otseselt enam töötama ei peagi. See, kuidas ühiskonnad töö ümber jaotamisega toime tulevad, sõltub suuresti aga poliitikatest ning sellest, kuidas seesugustesse arengutesse suhtutakse.

Keskkond

Seotud lood

Sisuturundus

22.11.24, 12:00

Kodukontor talvekuudel: Kuidas tagada produktiivsus ja heaolu?

Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.

Kolmepäevane nädalavahetus on tervislik ja kasulik äridele

Seotud lood

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Enimloetud

Viimased uudised