Euroopa Liidus jäi 2014. aastal saamata ligi 160 miljardit eurot maksutulu, Eesti miinus oli 181 miljonit eurot.
- Euroopat jahmatab hiiglaslik käibemaksuauk Foto: Scanpix/Postimees
Euroopa Komisjoni täna avaldatud andmete kohaselt jäi 2014. aastal kogu ELis saamata jahmatavalt suures summas käibemaksutulu, st 159,5 miljardit eurot.
Uuringud näitavad, et üldine erinevus aastas eeldatavalt laekuva käibemaksusumma ja tegelikult kogutud summa vahel (nn käibemaksulõhe) oli taas lubamatult suur.
Käibemaksu alalaekumise määr oli väga varieeruv, ulatudes koguni 37,9%st kogumata käibemaksust Rumeenias vaid 1,2%ni Rootsis. Absoluutarvudes registreeriti suurim käibemaksu alalaekumine Itaalias – 36,9 miljardit eurot, väikseim aga Eestis – 181 miljonit eurot.
Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici sõnas: „Liikmesriikidel jääb saamata kümneid miljardeid eurosid käibemaksutulu. See on vastuvõetamatu. Praeguses korras ei ole kahjuks piisavalt vahendeid käibemaksupettuste ja valearvutuste probleemi lahendamiseks ning on selge, et näitajad ei parane iseenesest. Liikmesriigid peavad komisjoni sel aastal kavandatud lõplikus pettusekindlas ELi käibemaksusüsteemis nüüd kiiresti kokku leppima. Seepärast kutsun kõiki ELi liikmesriike üles pidama ausat arutelu, et anda panus järgmise aasta ettepanekutesse ja probleem lahendada.“
Võrreldes 2013. aastaga vähenes käibemaksu alalaekumine 2014. aastal 2,5 miljardi euro võrra, kuid käibemaksukohustuse täitmisel on liikmesriigiti ikka veel tohutuid erinevusi. Kui 18 liikmesriigi näitajad olid paranenud, siis kaheksa liikmesriiki ei suutnud koguda rohkem käibemaksutulu kui aasta varem.
Prognoosid 2014. aasta laekumiste kohta olid varasemate aastate prognoosidest täpsemad tänu ELi liikmesriikide esitatud parematele raamatupidamisandmetele, mis olid kooskõlas uute rahvusvaheliste standarditega.
Komisjoni rahastatud käibemaksu alalaekumise uuring on üks osa Euroopa käibemaksusüsteemi reformist ning komisjoni üldisemast maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastasest tööst.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.