Puhkes korterite ostubuum

Eesti suuremates linnades tehti augustis 1397 korteritehingut. Arvesse on võetud kõikide maakonnakeskuste, lisaks ka Kohtla-Järve ning Narva linna korteriomanditehinguid. Viimati oli ühes kuus sama palju tehinguid üle 11 aasta tagasi, 2005. aasta mais. Selle põhjusena toovad asjatundjad välja kõrge tööhõive, stabiilse palgakasvu ja inimeste kindlustunde ning kodulaenude kasvu, mis lisasid kinnisvaraturule uut hoogu.

Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Kalev Roosiväli sõnas, et ehkki ka Tallinnas ja Tartus oli tehingute arvu kasv märgatav, andsid siiski ligi poole aktiivsuse kasvust väiksemad linnad. „Stabiilne majandus on vedamas lõpuks ka väikelinnade kinnisvaraturud kunagisest majandussurutisest välja. Töökäte nappus ühelt poolt pitsitab Eesti ettevõtjaid, teisalt võimaldab elanikel teenida ka väljaspool Tallinna elamisväärsemat palka, et soetada endale päris oma kodu – seda omakorda põhjusel, et väljaspool keskusi on inimeste sissetulekud kasvanud, kuid nigela nõudluse tõttu on eluruumide hinnad püsinud mitmel pool, näiteks Paides, Võrus jt linnades, ligilähedasena turu põhjale 2009. aastal,“ rääkis Roosiväli.

Domus Kinnisvara vanemmaakleri Agur Tammistu sõnul võis korteritehingute arvu augustis mõjutada näiteks ka see, et Tallinnas ja Tartus osteti rohkem väiksemaid kortereid tulevastele tudengitele elupinnaks. Ka investorid võisid siin oma osa mängida.

Näiteks on aina enam levinud, et lapsevanemad ostavad ülikooli minevale lapsele korteri. „Ostetakse ühetoaline korter kuskile ülikooli lähedale, selle asemel, et üüri maksta 300 eurot kuus. Selline 40 000–45000eurone korter,“ selgitas Tammistu olukorda.   

Samas raha paigutamiseks ta enda sõnul väiksemasse linna korterit ei ostaks, nii et investor ilmselt väiksemate linnade tehingustatistikat maakleri sõnul mõjutada ei saanud.

Tehingute statistikat mõjutab Tammistu sõnul tihtipeale ka see, et sai valmis mõni uusarendus, kus sõlmiti ära asjaõiguslepingud. Ta tõi näiteks, et aasta aega müüakse kortereid 125 korteriga majja, kus esialgu sõlmitakse kliendiga võlaõigusleping, nüüd aga sai see maja valmis ning klientidega sõlmitakse asjaõigusleping, mis kajastubki statistikas.

Tammistu ei osanud küll midagi enamat tehingute arvu kasvust välja lugeda kui eelnimetatud põhjused. Kas on tekkinud paanika, et äkki hinnad hakkavad tõusma või tekib kinnisvaramull, seda ta küll ei uskunud. “Paanika ei mõjuta pankade meeleolusid. Pangad annavad ikka oma raha, nagu nad on andnud, ja päris karmidel tingimustel,“ märkis Tammistu.

Kuna turg on tema sõnul stabiilne ja inimeste kindlustunne pigem tugev, siis see, kes täna ostab lapsele kõrgkoolis õppimise ajaks korteri, usub väiksesse hinnakasvu kolme aasta pärast, kui tahetakse korter uuesti maha müüa. Korter ostetakse pigem laenu peale, lisas Tammistu.

Korter parem kui fondid

Vanemad ostsid sel suvel TTÜs teisel kursusel õppivale soojusenergeetika tudengile Markus Tammele korteri linna sellepärast, et säästa transpordile kulunud aega ja investeerida oma raha otstarbekamalt kui fondide kaudu.

"Kuna selline võimalus korter välja osta oli olemas, ei näinud me mõtet kellegi teise rahakotti niisama paksemaks teha, üürides korterit," lausus Markus, kelle sõnul oli perel vaba raha ja korteri ost tundus loogiline valik, sest selle väärtus ajas enamasti mitte ei kahane, vaid kasvab. 

Korter asub 2014. aastal ehitatud majas ja asukohaks sai Markuse sõnul Kristiine logistilistel kaalutlustel, kuna seni vanematekodus Mähel elades kulus tal puhtalt transpordile 3 tundi päevas. Pealegi soovis Tamm enda sõnul ka kodust välja kolida, et õdedele-vendadele ruumi teha.

Korteri valikul sai määravaks mitu asja. "Peamised olid B energiaklass, mille tõttu on küttearved väga väiksed, asukoht, mis on TTÜ-le ligidal, ning tegemist ei olnud uuena ostetud korteriga ehk diivan, voodi ja köögimööbel olid ostmisel juba sees," rääkis Markus. "Lisaks soovis isa panna raha fondidest, mille tulevikku ei ole võimalik kunagi ette näha, millessegi reaalsesse," lisas ta. 

Markus usub, et jääb ka pärast ülikooli sinna elama. Kui aga peaks minema teisiti, siis on mitmeid variante, kas näiteks korter välja üürida või kasutada seda järgmise korteri sissemaksuks. 

Väikelinnades nõudlus suur

Pindi Kinnisvara eluruumide vahendusvaldkonna juht Annely Sermat ütles pressiteate vahendusel, et ka väikelinnade elanike elatustase tõuseb pidevalt ja võimaldab kinnisvara soetada. „Hetkel on kujunenud suisa probleemiks, et ostuhuvi on suur, kuid uusi müügipakkumisi lisandub vähe. Põhjus on lihtne – väikelinnade korterite hinnad ei ole nii atraktiivsed, et neid müüa, pigem otsitakse pinna vabanemisel mõni tuttav üürnik sinna elama,“ lisas ta.

Sermati sõnul on suureks erandiks Ida-Virumaa, kus on vaba jääki ülearu palju. „Paraku on seal trend vastupidine – linnad valguvad tühjaks ja korterid oma liigmadala hinna ja kõrgete kommunaalkulude tõttu on juba elanikele koormaks kaelas,“ lausus ta.

Üks küsimus

Milline on kodulaenuturg?

Jane-Liina Liiv, Nordea kommunikatsiooni projektijuht

Laenumahud on võrreldes eelmise aastaga pisut suurenenud, juunis-augustis võib täheldada teatavat mahtude kasvu. Nii laenusoovijaid kui ka kvalifitseeruvaid kliente jagub. Laenumahtudest umbes 70% tuleb Harjumaalt ning keskmine laenusumma umbes 80 000 eurot. Piirkondadest ongi kõige populaarsemad need, kus parajasti toimuvad uusarendused: Tallinnas Lasnamägi, Mustamägi, kesklinn, Põhja-Tallinn ning Tartu. Enamik on ostuks, renoveerimiste osakaal on väike. Kõige rohkem ostetakse 2- ja 3toalisi kortereid ning uusarendustesse.

Anne Pärgma, Swedbanki eluasemelaenude osakonna valdkonnajuht

Laenusooviga klientide arv püsib stabiilne, kõikudes nädala lõikes +/- 10% keskmisest. Kõige enam tehinguid tehakse Tallinnas/Harjumaal ja lähiümbruses, väikelinnade lõikes eraldi statistikat valmis ei ole. Augustis sõlmiti umbes 11% enam eluasemelaenu lepinguid kui eelnevatel suvekuudel ja 7% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Keskmine laenusumma jääb 64 000 euro juurde, mis on 6000 eurot enam eelmise aasta keskmisest laenusummast. Keskmine laenuperiood on 22,5 aastat, olles seejuures eelmise aasta keskmisest veidi pikem (enne 22,3). Enim laenuvõtjaid oli teises kvartalis vanusegrupis 31–45 (39%) järgnevad 46–60 (27%) ja siis 22–25 (8%).

Maarja Gavronski, SEB Panga kommunikatsiooni projektijuht  

Kõrge tööhõive ja tempokas palgakasv on olnud soodne inimeste tarbimisvõimalustele. Seetõttu on ka huvi kodulaenude vastu SEBs viimasel aastal püsinud hoogne, näidates tänavu aasta teises kvartalis möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 21protsendilist kasvu. Suurem huvi kodulaenude vastu on Tallinnas ja Harjumaal.