Põlvamaa pakendiärile tuli appi Hiina robot

Konkurentide arvates on Eesti turg liiga väike, et selline seade end ära tasuks. Cista siht on lisaks Eestis kiirtoitu pakkuvatele klientidele saada jalg ukse vahele ka Skandinaavia ökopakenditurul.

Cista juhataja Vahur Kääriku teada ei ole ükski kohalik pakenditootja peale nende kiirtoidu (fastfood ja takeaway) pakendeid teinud, ka mitte käsitsi, sest tööjõudu pole võtta. „Praegu muud ei kuulegi, kui lokulaulu: tööjõudu ei ole, tööjõudu ei ole,“ rääkis Käärik ja lisas, et ka neil on headest töötajates puudus. „Mina ei usu siniverelistesse joodikutesse, kes siin veel alles on jäänud, nendega ei ole võimalik ei kapitalismi ega sotsialismi ehitada.“

Käsitöö asemele masin

Kääriku sõnul oli neil tehnoloogilise keti algus ja lõpp ehk trüki- ja stantsimisvõimsus olemas, aga keskel masinat, mis kartongist pakendid voldiks ja liimiks, ei olnud. „Puudujääva masina korvasid töötajad, pannes pakendeid käsitsi kokku,“ seletas ta. „Ei ole paremat manipulaatorit olemas, kui on inimese käsi, aga paraku on käsitsitöö aeglane ja kallis. Kui ikka tahad turul sõna sekka öelda, peab sul võimas masin olema.“

Kui käsitsitööna valmis Cistas umbes tuhat kiirtoidu pakendit päevas, siis uus kaherealine pakendimasin võimaldab korraga toota kaht erinevat pakendit ning ühe raja võimsus on umbes 15 000 tükki. Kääriku kinnitusel Baltikumis teist sellist masinat ei ole. Käärik ei soostunud avaldama, kui palju nad Hiina firma Doyuan pakendimasina eest maksid. Kiirtoidu pakendeid vorpiv masin käivitati augusti algul. Kuna seadistamine on üsna kallis, on Cista alustanud tootmist universaalsetest neljakandilistest karpidest, trükkides neile peale teksti „Maitsev suutäis“.

Kääriku sõnul on nad seni tootnud käsitsi spetsiaalseid pakendeid, näiteks sangaga lasteeine pakke tanklaketile Olerex ja plaksumaisi karpe Soome kinodele. „Kui Eestis müüakse popcorni ühesuguse kujundusega karbis, siis soomlased nosivad filmi vaadates popcorni temaatilisest karbist. Kinolevisse tuleva järgmise filmi tarvis tellitakse aegsasti vastava temaatikaga karp.“

Konkurente jätab külmaks

Käärik rõhutas, et nüüd saavad nad karpe teha klientidele kiiremini, rohkem ja odavamalt. „Masinaga toodetud pakend maksab käsitsi tehtud pakendist õige mitu senti vähem,“ võrdles Käärik. „Praegu tuleb suur osa kiirtoidu pakendist, ka McDonald'sis kasutatav, läbi vahendajate Suurbritannia firmast Colpac. Ma arvan, et kui me oleme piisavalt innovaatilised, suudame aasta pärast teha midagi paremini ja odavamalt, kui Colpac teeb.“

Kohila pakendifirma OÜ Balt Impex Paper juhatuse liige ja enamusosanik Olga Kaljund ütles, et nemad ei ole kiirtoidu pakendimasina peale mõelnud, sest selliseid pakendeid tuuakse väga soodsalt sisse. „Me ei näe väga suurt potentsiaali, et oleksime võimelised siin konkureerima,“ lausus Kaljund. „Kõik taandub muidugi hinnale. Kui investeering masinasse ei olnud väga suur, siis võib-olla isegi tasub ära.“ Kaljund lisas, et ta ei oska kommenteerida Cista tehingut, sest teab nende tegemistest vähe.

Ka teine konkurent, Viimsis tegutseva OÜ Aarspak juhatuse liige Kaido Kaabel ütles, et nemad ei ole kaalunud kiirtoidu pakendite tootmist. „Võib ju arvata, et kiirtoidu turg on kasvav, aga teades, kui väike on Eesti, ei ole ma veel väga palju neid masinaid leidnud, mis ennast tasa toodavad koduturul,“ sõnas Kaabel. „Aga kui on mujal ka võimalus toodangut müüa, siis miks mitte.“

Katsetused kiibipakendiga

Kääriku kinnitusel on nad oma lootuse rajanud lähiriikidele, eelkõige Rootsile. Cistal on seal koostööpartner, kes vahendab näiteks kirsstomatite pakendeid. Nimelt eelistavad skandinaavlased köögi- ja puuvilja ostmisel üha enam plastpakendi asemel looduslikku papp-pakendit.

„Kui koostööpartner tahtis aasta algul saada pool miljonit kirsstomati pakendit, olime sunnitud ära ütlema, sest me ei suutnud sellist kogust käsitsi kleepida,“ nentis Käärik. „Aga nüüd on meil masin olemas ja oleme esimese proovipartiigi ära saatnud. Meie toode on niiskuskindel, katame kartongi loodusliku niiskustõkkeainega. Selliselt töödeldud kartong on taaskasutatav ja ma arvan, et selliste toodetega võidame me sõpru juurde.“

Cista toodab pakendeid kartongist, lainepapist ja paberist, iga kuu tarbib ettevõte 120 000-160 000 m2 lainepappi ja 30-35 tonni kartongi. Ligi 20 protsenti toodangust läheb eksporti, peamiselt Soome, Rootsi ja Lätti.

„Me oleme nagu vürtspood, meie toodete spekter on väga lai: teeme pakendeid alates tikutoosikarbist ja lõpetades kummutikastiga, teeme paberkotte, kiirtoidu pakendeid, kontoritarbeid ja palju muud,“ loetles Käärik. „Ühtepidi paneb see hirmsa pressi tootmisele peale, aga teistpidi, kui mingi toote järele nõudlus langeb, kompenseerivad seda teised.“

Cista uuendusmeelne seltskond on julgenud eksperimenteerida ja tuua turule innovaatilisi tooteid. Näiteks aasta algul kombati klientide valmisolekut nutipakendiga. Tegu on kiibiga varustatud pakendiga, milles oleva toote kohta saab infot lugeda NFC toega nutitelefoni ekraanilt. Käärik nentis, et seni on nutipakendit tellinud üks Soome elektroonikatootja. „Nutipakend on ajast ees, pakenditurg ei ole veel sellisest asjast vaimustuses, aga me ei ole ideed sugugi maha matnud,“ märkis ta.