Maksuamet sihib Läti vahet sõitvaid kütusemuulasid

Kütuseturg kihab juttudest, et transpordifirmade autojuhid tangivad Lätis kütusepaagi täis, seejärel sõidavad Eestisse, kus pumbatakse sama kütus firma teistesse autodesse. Kütuse toomiseks kasutatakse väidetavalt ka vahemahuteid ja on tekkinud kütusemuulad. Maksuamet rõhutab, et kütust oma firma autodesse ümber pumbates tuleb aktsiisi tasuda.

“See on kasvav trend, sisuliselt kütuse import, ja skeemina raskem kui muidu maksudest kõrvalehoidmine ja kütusekoguste ühest kohast teise kantimine. Natuke sarnane sellega, mis kunagi Vene piiril toimus,” ütles kütusemüüja Circle K Eesti peadirektor Kai Realo, avaldades, et info on nendeni jõudnud klientidelt. “Ega keegi ei tunnista, et nii teeb, aga kui müügiesindajad räägivad klientidega ja arutavad põhjusi, miks kütust mujalt ostetakse, jõutakse sinnani: “Kui konkurendid nii teevad, siis kuidas saan ma kallimat kütust osta.””

Transpordifirma võidab, kui Eesti asemel Lätis tankides liitrilt 10 senti kokku hoiab. Eriti kui arvestada, et kütusepaaki mahub 1000 liitrit kütust, märkis Realo. “Oma tarbeks tuuakse keskmise suurusega ettevõtetele. On mõistlik suure rekkaga kütus sisse tuua ja siin väikeste pakiautodega kütus maha sõita,” oletas Realo.

Vesi skeemimeistrite veskile

Kui järgmisel aastal kütuseaktsiis taas kosub, käriseb kahe naaberriigi kütuseliitri hinnavahe veelgi. Realo usub, et siis lisandub uusi skeeme, kuidas odavama kütusega ära elada. “Riik on olnud liiga optimistlik. Ükski asi ei juhtu üleöö. Kõikvõimalikud skeemid alles alustavad,” lausus Realo. “Oleme kuulnud ka muuladest. Minnaksegi sihilikult tühjema paagiga ja tullakse täiega tagasi. Kombinatsioone on igasuguseid.”

Kütuse ümbertõstmist ei ole lihtne tõestada. Kui Vene piiril oli võimalik kontrolli teha, siis Eesti ja Lätiga on teine lugu. 2014. aasta kütuse aktsiisimaksuauk oli 25,7 miljonit eurot, mulluse kohta valmib hinnang sel sügisel. Kogu kütuse aktsiisimaksuaugust moodustab must kütus maksuameti kontrolliosakonna talitusejuhataja Laura Soome sõnul kaks kolmandikku. „Ümberpumpamine on üks võimalik aktsiisi maksmise vältimise viis ja on osa sellest kahest kolmandikust. Ümberpumpamine on üsna väike osa.“

Rahvusvaheliste vedude tegijad tohivad kütust aktsiisivabalt Eestisse tuua ja seda siin kasutada, kui kütus on standardses paagis ja seda kasutatakse samas autos. Seega peab aktsiisi maksma kohe, kui kütus pannakse teise autosse – isegi siis, kui sõidukid kuuluvad samale ettevõttele.

Väljapumpamine on lubatud, kui sõidukit on vaja näiteks remontida. Pärast peab kütuse samasse paaki tagasi valama, muidu tekib aktsiisikohustus. Kui ettevõte müüb kütuse edasi teisele firmale, jättes selle deklareerimata, saab juba rääkida käibemaksupettusest.

Lätist toodud kütuse ümberpumpamist ei ole maksuamet viimasel ajal avastanud. Soome tõdeb, et järelevalve on keeruline, kuna tegevus käib nii-öelda põranda all.

Luubi all

Maksuamet on ette võtnud transpordifirmade analüüsi, võrrelnud näiteks ettevõtjate esitatud läbisõiduandmeid käibe või sõidumeeriku andmetega. Ettevõtetega, kelle läbisõidu- ja kütuseandmete vahel valitseb suurim ebakõla, võtab amet ühendust ja teeb vajadusel järelevalvet.

„Transpordiettevõtete analüüsiga ei otsi me konkreetselt isikuid, kes tegelevad kütuse ümberpumpamisega, vaid transpordiettevõtteid, kes võivad kasutada oma äritegevuses „musta kütust“,“ selgitas Soome.

Kai Realo suhtub maksuameti tegevusse skeptiliselt. „See on nõela heinakuhjast otsimine. Väga suured maksupettuse skeemid, mis on silmaga näha, on võtnud aastaid tõestamist. Tore, kui sellega tegelevad, aga kindlasti on töömahukas ja mõnes mõttes mõttetu,“ lausus Realo. "Kütusepettus ei ole juba ammu lihtsate inimeste pettus. Selleks ikkagi palgatakse pädevaid inimesi – see on niinimetatud valgekraede pettus. Ei ole väga lihtsaid skeeme, vaid need mõeldakse läbi ja nad peavad paberil vett. Neid on raske tõestada."

Veofirma Linford juht Mihkel Vahe nõustub: „On miljon muud asja, millega võiks tegeleda,“ pidades eriti silmas kütuse ümberpumpamise tõestamist.

Vahe on kursis, et ümberpumpamisel tuleb aktsiisi tasuda. „Kuidas siis keegi oma äri ajab... Meie oleme sellise suurusega ettevõte, et elu sees ei saa lubada sellise jamaga tegelemist,“ lausus Vahe, kelle kõrvu on samuti lood kütuse ümbertõstmisest jõudnud. Tema arvates ettevõtja skeemitades suurt kasu ei lõika. „Hinnaerinevus nii košmaarne ka ei ole.“

Siiski on kütuse ümberpumpamine kulude koomaletõmbamine, nentis Vahe. „Veohinnad on nii madalad. See on ellujäämine. Eesti vedajatel ei ole ju raha, joone alla ei jää midagi. Enamik Eesti firmasid sõidab ekspedeerijatele. Kui nendelt raha juurde ei saa, siis arvan, käivad igasugused mõtted peast läbi. Ma saan neist aru, ütleme nii.“

Maksuamet teab kütusemüüjate murest, sest kuu aega tagasi tõstatas kohtumisel teema õliühing. Ühingu juht Toomas Saks usub, et transpordifirmadele võib tulla üllatusena, et kütuse ühest paagist teise kallamine on maksustatav. „Ettevõtted pole kindlasti selliste maksustamise nüanssidega kursis. Kõigile on arusaadav, et müüa ei tohi, aga üle piiri toodud kütust ei tohi ka teise paaki valada.“

Magaval kassil eelis

Ettevõtjate vahelejäämine on aga nullilähedane. „Magavale kassile jookseb ennem hiir suhu, kui keegi vahele jääb. Maksuametnik peab täpselt sel hetkel peale sattuma, kui keegi kütust ühest paagist teise kallab. Pime juhus,“ ütles Saks.

Transpordifirma RW-Trans juht Meelis Mäeuibo ütles, et nende firma ei skeemita ning ei tea nõudest maksta aktsiisi kütuse ümbertõstmisel. „Kusjuures see ei tundu loogiline. Mis mõttes ma pean maksma aktsiisi, kui panen kütuse sama firma autosse?“

Mäeuibo nentis, et nad on sel aastal Eestis vähem tankinud. Rohkem ostab firma kütust Lätis, Leedus ja Poolas. „Meie peame neid kõiki ka väga suurteks konkurentideks. Kui nemad suudavad teenust pakkuda grammike odavamalt, siis meie, eestlased, paraku ei suuda. Kütus on meie töös kõige suurem kuluartikkel. Kui konkurendid võidavad iga reisiga raha, siis peame meie ka vaatama, et saaksime odavama kütuse paaki.“

Ettevõtte Ekso juht Egrit Viitkin rõhutas samuti, et nemad seadust ei riku. „Meie seda ei tee. Ebavõrdsus sunnib selliseid asju tegema. Minu teada on seda asja läbi aegade teinud ka need, kes Venemaa vahet sõidavad. Et sellel asjal oleks mõtet, peaks firma tegelema nii kohaliku kui ka rahvusvahelise transpordiga,“ arvas Viitkin, kelle sõnul ei tasu ettevõtjatel imestada, et kütuse ümbertõstmine teistesse autodesse on maksu all. „Kui auto läheb pikaks ajaks remonti, siis tekib erijuht.“

Õliühingu eestvedajale Toomas Saksale ei näi ühest paagist teise tõstetava kütuse eest raha küsimine ebaõiglane, sest igal riigil on oma aktsiisipoliitika. „Kui külamees toob Lätist kütuse ja jagab oma küla meestele laiali – see on ikkagi oma riigi petmine. Maksude maksmine on eetika küsimus. Ma ei saa aru sellest, et kui inimene, kes niimoodi toimetab, läheb arsti juurde ja kui ei saa seal korralikku teenust, on esimene, kes hõikab, et vaadake, kui vilets meie riik on,“ rääkis Saks.

Ka Alexela Oili juhile Ain Kuusikule pole teema uus. „Olen kuulnud, et nii tehakse ja see on tulus. Rahvakeeli on need transpordiettevõtete oma muulad,“ ütles Kuusik, kes peab toimuvat selgeks aktsiisitõusu tagajärjeks. „Ettevõtjad on nutikad ja leiavad augud.“

Kuusiku sõnul on keeruline öelda, kui laiaulatuslik probleem on, aga kindlasti süvenev. „Nii nagu tankimine Lätis ja Leedus,“ lisas Kuusik ja tõdes, et ettevõtjatele võib olla ootamatu, et kütuse ümbervalamise eest teistesse oma firma autodesse tuleb aktsiisi maksta. „Kuna on teadmine kaupade vabast liikumisest Euroopa Liidu üleselt,“ põhjendas ta.