• OMX Baltic−0,46%269,56
  • OMX Riga0,18%875,39
  • OMX Tallinn−0,57%1 722,97
  • OMX Vilnius−0,24%1 042,44
  • S&P 5000,75%5 961,27
  • DOW 301,25%43 951,54
  • Nasdaq 0,31%19 024,07
  • FTSE 1000,79%8 149,27
  • Nikkei 225−0,85%38 026,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%106,17
  • OMX Baltic−0,46%269,56
  • OMX Riga0,18%875,39
  • OMX Tallinn−0,57%1 722,97
  • OMX Vilnius−0,24%1 042,44
  • S&P 5000,75%5 961,27
  • DOW 301,25%43 951,54
  • Nasdaq 0,31%19 024,07
  • FTSE 1000,79%8 149,27
  • Nikkei 225−0,85%38 026,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%106,17
  • 03.10.16, 12:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Läti laiendab maksuimet ka idufirmadele

Läti valitsus saatis läinud nädalal parlamendile arutamiseks ja vastuvõtmiseks eelnõu, mis kergendaks oluliselt idufirmade maksukoormat.
Läti laiendab maksuimet ka idufirmadele
  • Läti laiendab maksuimet ka idufirmadele Foto: PantherMedia/Scanpix
Eelnõu ütleb, et kui firma liigitub start-up’iks, siis maksavad selle töötajad iga kuu fikseeritud maksu 252 eurot. Lisaks maksab riik idufirmade töötajate eest sotsiaalmaksu, töötajad ei pea maksma tulumaksu ning firma ise on vabastatud kasumi pealt makstavast maksust. Tõsi, kui palk ületab 4050 eurot, tuleb tasuda ka solidaarsusmaks.
Üks ettevõte saab kasutada nimetatud reegleid kuni viis aastat. Eesmärgiks on seatud, et riigis registreeritakse 20 idufirmat ning töö leiab 120 kõrgepalgalist aastas.
„See on meie arust fantastiline käik, mis võimaldab Läti idufirmadel ülemaailmses konkurentsis ellu jääda. Idude põhiline kuluallikas on palk, seepärast efektiivistab valitsuse käik meie investeeringuid. See on tõsine eelis, mis motiveerib siia tulema ja rohkem investeerima,“ tunnistas Soome investeerimisfirma Superhero Capital partner Juha Ruohonen.
Maksuime mõju
Mikroettevõtete maks kehtestati Lätis 2010. aastal.
2014. aasta novembris kiitis seim heaks uued määrad kuni 11% 2015. aastal, 13% 2016. aastal ja 15% 2017. aastal.
2015 aprillis taastas parlament endise, 9protsendise määra, mida mikroettevõtjad pidid maksma esimese kolme tegevusaasta jooksul ning neljandal aastal tõusis 7000–100 000eurose käibega ettevõtete maks 12 protsendile.
Kui aastal 2010 oli Lätis väikeettevõtte maksu maksvaid ettevõtteid 2000–3000 vahel, siis aastal 2013 juba üle 33 000.
Kui aastal 2011 teeniti väikeettevõtete maksu umbes 9 miljonit latti, siis aastal 2013 üle 28 miljoni lati.
Delovõje Vedomostiga vestelnud Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et sellised soodustused tuleks ka Eesti ettevõtjatele kasuks. „Kuna uutel ettevõtetel sageli kasumit veel ei ole, ei ole neile ka toeks jaotamata kasumi tulumaksuvabastus, mis on Eestis,“ rääkis Mertsina. „Samal ajal võivad aga tööjõukulud olla suured või isegi suurima osatähtsusega kulude struktuuris. Seetõttu oleks ajutine maksusoodustus tööjõukuludelt neile suureks abiks.“
Samas on maksusoodustused Mertsina sõnul ainult üks osa, mida iduettevõtted oma arenguks vajavad. „EASil on uue ettevõtte starditoetus ning Start-up Estonia ehk teenuste kogum, mis peab aitama iduettevõtetel jõuda ideest kasvuni. Meil on veel Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020, mis on seadnud eesmärgiks kasvatada Eesti lähiregiooni start-up-keskuseks,“ loetles Mertsina.
Nii nagu teistes Balti riikides, on ka Eestis probleemiks üha suurenev tööjõupuudus ning piiratud finantsid. „Me saame luua väikeseid iduettevõtteid, kuid nende laienemine või uute loomine nõuab täiendavat tööjõudu ja samuti kapitali. Positiivses võtmes toob see kaasa suurema integratsiooni teiste riikidega, kuid ohuks võib olla ka lihtsalt iduettevõtte arengu pidurdumine,“ selgitas ta ja lisas, et iduettevõtete toetamiseks on vaja mitmekülgsemat lähenemist.
Lätis kehtib eelmisest aastast mikroettevõtete maksusoodustus, mille järgi on neile kehtestatud esimesel kolmel aastal vaid 9% suurune maksemäär.
Mikroettevõtted, mille käive on 7000–100 000 eurot, maksavad Lätis esimesel kolmel aastal vaid 9% käibemaksu ning neljandal tegevusaastal kasvab maksumäär 12%. Kõnealused ettevõtted ei pea lisaks maksma tulu-, sotsiaal- ega töötuskindlustusmaksu. Samas nimetas Läti valitsus 37 valdkonda, kus on keelatud kasutada mikroettevõtetele mõeldud eeliseid – sellised alad on metsatööstus, mäetööstus, tubakatoodete, keemiatoodete, farmaatsiatoodete, kummi ja plastmassitoodete ning metallide tootmine, ehitus ja arhitektuur, hulgikaubandus, taksoteenus, õhutransport, telekommunikatsioon, programmeerimine, info- ja finantsteenused, raamatupidamine ja juriidilised teenused, kindlustus, kinnisvara ost-müük, teaduslikud uuringud, reklaami ja turundusteenused, värbamisagentuurid, riigiasutused ja -kaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, tervishoid, sotsiaalsed tugiteenused, ühiskondlike, poliitilise ja teise organisatsioonide tegevus jne.
Võrdluseks: Eestis kehtib 20%-line käibemaksukohustus ettevõtetele, mille käive ületab 16 000 eurot ning lisaks tuleb tasuda tulu-, sotsiaal- ja töötukindlustusmaksu.
Läti tegi kahtlemata huvitava sammu
Nordea Pank Eesti peaökonomist Tõnu Palm
Start-up-ettevõtete toetamine on ülioluline, et oleks alustavate ettevõtete toel võimalikult rohkem juurdekasvu. Sotsiaalmaksu lagi kindlatele kriteeriumitele vastavatele iduettevõtetele on üks näide sellest, mida võiks Eestis pilootprojekti raames testida. Meetmed võiksid olla fokuseeritud ennekõike alustavatele iduettevõtetele. Laiapõhjaline sotsiaalmaksu langetamine ei ole reaalne, arvestades kasvavaid tervishoiu- ja sotsiaalkulusid.  
Lisaks meetmete loetelule on oluline see, kui efektiivselt need praktiliselt töötavad ning mis on sellega seotud kulud. Lisaks tööjõumaksude alandamisele on riigid rakendanud muid meetmeid (nõustamine, koolitus, inkubaatorid, starditoetused, ligipääs riskikapitalile ning stardilaenule jne), et esimese ”lennuki” prototüübi arendus ja õhkutõus oleks võimalikult sujuv. Alustavatele ettevõtetele on toetuseks ülikoolide taristu kasutamise võimalus. Rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks on vajalik koostöös ettevõtjatega pidevalt otsida optimaalsemaid viise, kuidas ettevõtluse arengut ja rahvusvahelistumist oleks optimaalne toetada. Läti on teinud kahtlemata huvitava sammu. Eks näeb, kuidas see praktikas ennast õigustab.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.11.24, 15:42
Sergei Astafjev ja Aleksandr Kostin: anname noortele sportlastele võimaluse treenida ja mängida kõrgemal tasemel
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (laen.ee, smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele