Soome teeb eesti mehe abiga metsad kullaks

Kukk (44) juhib asepresidendi ametis Soome metsanduskontserni UPM biokomposiitide ärisuunda. See on Euroopas üks suuremaid looduslikku kiudu sisaldavate komposiitmaterjalide tootjaid ning osa UPMi homsest päevast, mis paberitootmise kahanedes puidule uut kasutust otsib. Puidust võib perspektiivis teha mida iganes, ütleb Kukk.

Kui UPM Kuke 2004. aastal Soome vineeritehaseid juhtima kutsus, oli see väga kõva sõna – esimene Eesti mees nii kõrgel kohal. „Mees metsast miljardite juurde,“ kirjutas Äripäev toona esikaaneloos.

Järgneb intervjuu Kaido Kukega.

Asepresident on kõva sõna.

Asepresidente ja natuke kõvemaid vendi on kontsernis sadakond, ei maksa üle hinnata. Et kõva mees oleksid, pead olema täidesaatev asepresident (naerab). Ärivaldkondade juhid on asepresidendid.

Kuidas sellesse ametisse jõudsite?

Olin pikalt vineeriga seotud. Panin käima Otepää tehase, siis kutsuti Soome, kus juhtisin 13 vineeritehast neljas riigis. Vastutasin vineeri äritegevuse arendamise eest erinevates rollides kaheksa aastat. Siis tundus, et aitab küll. Kõik on nähtud ja kogetud ja ise enam väga ei arene ega suuda välja pakkuda. Neljakümneselt ei viitsi aga veel tühikäigule minna ja pensioni ootama hakata. Siis juhtus, et biokomposiitide juht läks karjääri jätkama mujale. Korraldati avalik konkurss, osalesin ja mind valiti välja. Üle saja aasta esimene kord, kus ma ise tahtsin minna, mitte et oleks kutsutud.

Peate palju õppima?

Sisuliselt on see inimeste juhtimine, aga muidugi peab õppima. Olen palju Saksamaal ja Soomes, allhankeketid on Hiinas, omajagu on üle ookeani USAsse lendamist. Otseseid alluvaid on umbes sada Saksamaal, Prantsusmaal, Austrias, Soomes.

Aga... miks olete Eestis?

Ma ELAN Eestis.

Soome metsanduses räägitakse kriisi järel uuest tulemisest.

Minu „teadlik elu“ UPMis algas 2003–2004, kui ärgati nagu Nokias, et „platvorm põleb!“. Saadi aru, et paberi tarbimise langev trend ei pöördu tagasi. Tänaseks on kõik suured suutnud kohaneda – kui enne moodustas põhiosa paber ja muud tegevusalad olid paberi jaoks, siis nüüd on tegevusalad tehtud iseseisvateks äriüksusteks, mis majandavad turu tingimustel. Uued suunad ei suuda kohe miljardilisi käibeid asendada, nii on uute tehnoloogiatega põhitegevust võimalikult efektiivseks muudetud. Sama käive tehakse nüüd oluliselt vähema inimeste arvuga. See loob ressursi uute asjade ehitamiseks.

Mis on muutustes Teie üksuse roll?

Minu roll kontsernis on suhteliselt väike. Komposiitmaterjalid on see, et üritad plastmassi sekka segada midagi, mis suurendab toote funktsionaalsust või vastupidavust või vähendab kaalu. Huvi kasvab biopõhiste materjalide vastu, mis on kergemini taaskasutatavad ja kuluefektiivsemad. Minu roll on kasvatada äri selliseks, et tal oleks kontserni jaoks mingi tähendus.

Kõige kaugemal oleme ehitustoodetega. Näiteks komposiitmaterjalist terrassilauad, mis on talla all nagu puit, kuid vastupidavam ja nõuab vähem hooldust. Teine ala on akustika. Saame liita puidu akustilised omadused vaba vormitavusega. Katsetame ka autotööstuses, kodumasinate alal.

Kaasate ka Eestist inimesi?

Välistatud see pole, vaja on õiget kompetentsi. Ülikoolide ja disaineritega on mingi koostöö olnud. Aeg-ajalt vestleme tehnikaülikooli inimestega.

Kas Eesti võiks samuti metsa rohkem väärindada?

Puitu saab väärindada kolmel moel – mehaaniliselt, mida tehakse Eestis. Keemiliselt, kus puit lagundatakse tselluloosiks ja kõrvalproduktideks, mis proovitakse maksimaalselt ära kasutada. Seda teed käib UPM – näiteks tselluloosi tootmisel tekkivast männiõlist oleme käivitanud biodiisli tootmise. 10–20 aasta perspektiivis lagundatakse puit suhkruks ja ligniiniks, millest võib teha mida iganes. Igal tõsisel tegijal on see labori või katsetootmisena juba olemas.

Kui puit nanomõõtkavasse jahvatada, saab seda kasutada meditsiinis mikroorganismide kasvualusena, simuleerida kas või inimese organismi.

Miks Eestis on põhiliselt mehaaniline metsatööstus – see vajab lihtsalt vähem kapitali. Soome Äänekoski biotoodete tehas on 1,2 miljardi euro suurune investeering – kes suudaks Eestis sellise investeeringu ära hallata?

Küsimus on lõpuks raha tegemises. Kui sa mõistliku investeeringuga suudad teenida mõistlikku raha, milleks seigelda sinna, kus sul vajalikke ressursse ei ole. Kus on see pikk raha, mis iga aasta investeeriks näiteks 7 miljonit eurot mingisse mõttesse, mis võib-olla kunagi midagi toodab. Ma ei näe Eestis seda raha. Jätame suured mängud neile, kes suudavad selliseid riske võtta.

See, mis Eestis metsanduses saavutatud, on üsna maksimumi lähedane nende inim- ja kapitaliressurssidega. Tegelikult on üles ehitatud väga tugev konkurentsivõimeline eksportiv tööstus. Müts maha nende inimeste ees.

Kuidas Soome riik ala toetab?

Toetus on teadus- ja arendustegevusele, kuid eraisikuna öeldes – minu meelest on tegelik probleem ideede turule toomises. Ettevõtluse ja poliitiliste otsustajate vahel käib Soomes tõsiselt võetav dialoog palju kultuursemal tasemel kui meil. Suudetakse näha ka tervikpilti.

Kuidas istub Otepää vineeritehas UPMi uuenemisse?

Istub väga hästi. UPM alustas Otepääl väga ettevaatlikult. Kohe saadi aga aru, et esimesena tuleb korda saada inimeste suhtumine ja teadmised. Ehitasime esimesest päevast eraametikooli. Üks mu esimesi otsuseid oli, et nõukogude mentaliteeti ma Otepääle ei taha. Teine otsus oli, et tükitöö eest ei maksta. On ettevõtte ühised eesmärgid ja igaüks peab aru saama oma rollist. Ja Otepää inimesed on ennast tõestanud. Kui mõelda, mis tooted olid 2001 ja mis on tänane tooteportfell… Kasevineeri kasutatakse näiteks LNG-tankerites isolatsiooni osana. Olen valmis laeva sees käinud, mõõtkava on meeletu. Tankerid ja autotransport – järelkärud – annavad põhiosa.

Kui palju on tootlikkus Otepääl selle ajaga tõusnud?

(Arvutab) Ütleme nii, et töötaja tootlikkus tõuseb pärast viimast investeeringut (40 miljonit eurot, käivitub novembris – toim) viiekordseks võrreldes esimese etapiga. See on muljetavaldav, kui arvestada, et tehasel on ajalugu 16 aastat.

Mida soovitaksite oma kogemustest Eesti majanduskasvu kiirendamiseks?

Tuleb vaadata tegelikke edulugusid, nagu metsatööstus seda Eestis on. Ja rohkem aru saada tööstuse ja kohalike ressursside rollist. Uued ja popid tegevusalad näevad välja atraktiivsed, kuid nende mõju majandusele on veel suhteliselt minimaalne.