Miks kaitseb riigikogu kantselei Autorollo kirjavahetust?

Eesti Ekspress kirjutas möödunud kuul, et riigikogu kantselei vaidlustas Harju maakohtu määruse, mis käskis välja anda rahvasaadik Pentus-­Rosimannuse elektronkirjad jaanuarist 2008 kuni märtsini 2011. Kirjavahetust pidas saadik oma abikaasa, tollase riigikogu ­liikme Rain Rosimannuse ja oma isa Väino Pentusega. Kirju soovis Autorollo kohtuasjas tõendina kasutada pankrotihaldur Katrin Prükk.

Äripäeva andmetel on e-kirjade välja küsimise taga Väino Pentuse ja Tiit Pohla kinnisel kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt kasutati Autorollost pärit rahalisi vahendeid muu hulgas Keit Pentus-Rosimannuse maja valmisehitamisel. Hiljem selgitas Pentus Äripäevale, et Autorollo raha ei jõudnud tema tütre majaehitusse, vaid oli mõeldud Pentuse vanematekodu väljaostmiseks, mis aga lõpuks ebaõnnestus. Viimast püüdis Pentus enda sõnul ka kohtule selgitada.

Igatahes tekitasid Pentuse ja Pohla ütlused küsimusi ning sellega seoses soovis pankrotihaldur välja küsida e-kirju. Vastava taotluse kohus ka oma määrusega rahuldas. Harju maakohtu pressiesindaja Kristina Ots vahendas, et tegemist on seoses OÜ Autorollo pankroti järelevalvemenetlusega tehtud määrusega. Täpsemalt, Harju maakohus rahuldas tänavu 13. juulil OÜ Autorollo pankrotihalduri Katrin Prükki taotluse ja kohustas riigikogu kantseleid väljastama Harju maakohtule Keit Pentus-Roimannuse e-kirjavahetuse, mh taastama juba kustutatud e-mailid (e-postkastide: [email protected] ja [email protected]) perioodist 01.01.2008 kuni 29.03.2011.

Kohus: välja ei küsitud immuniteediga kaitstud tööalaseid sõnumeid

Kirjad pidanuks välja andma selekteerituna selliselt (Inbox/Sent Items/Trash/Deleted Items), et kohtule edastatakse vaid Pentus-Rosimannuse e-kirjavahetus antud perioodist kohtumääruses nimetatud isikutega, e-mailidega ja otsingusõnadega. Kohtumääruses nimetatud isikud, e-mailid ja otsingusõnad on seotud Autorollo pankrotimenetlusega.

„Kohus ei ole välja nõudnud Keit Pentus-Rosimannuse tööalaseid sõnumeid, mis on kaitstud immuniteediga,“ selgitas Ots eelneva kokkuvõtteks.

Ometi on kõnealusele Harju maakohtu määrusele augustis vastuväite esitanud nii Keit Pentus-Rosimannus kui ka riigikogu kantselei. Vastuväited on praegu Harju maakohtu menetluses.

Riigikogu kantselei ei ole avalikult selgitanud määruse vaidlustamist, tuues põhjenduseks, et on oma selgitused esitanud kohtule. Samuti laveeris kantselei mööda küsimustest, miks informeeriti kõnealusest kohtumäärusest saadikut, kelle e-kirju määrus puudutab.

„Meie tegevus põhineb sellel, et mida ja millistel alustel välja küsitakse. Lähtume oma tegevuses seadustest, laekunud kohtumäärusest ja majasisesest töökorraldusest,“ oli napp selgitus, mille riigikogu kantselei kommunikatsioonijuht Urmas Seaver andis. Seaver lisas, et kantselei ei näe põhjust teha oma majasisesest infovoost täpne ülevaade. „Meie käsitleme seda ametkondliku infona,“ märkis ta. Mis puudutab kustutatud e-kirju ja nende taastamise temaatikat, siis selle peale ütles Seaver, et kantselei ei soovi kommenteerida spekulatiivseid olukordi.

Vastuseta jäänud küsimused

Avaldame järgnevalt Äripäeva küsimused, millele riigikogu kantselei sisulisi vastuseid ei andnud. Kuna määruse vaidlustamise kommenteerimisest oli kantselei juba varem keeldunud, keskendusime küsimustes sellele, miks informeeriti Pentus-Rosimannust sellest, et kohtumäärusega nõutakse välja valikut tema mittetöistest e-kirjadest.

Kes pöördus 26.07.2016 Pentus-Rosimannuse poole ja informeeris teda tema e-kirjadega seotud määrusest?Mis põhjusel saadiku informeerimine toimus ja mis vormis? Ja kas taolises olukorras saadiku informeerimise osas on mingid reeglid paigas, millest lähtusite?Kuidas kommenteerite, et Pentus-Rosimannuse informeerimisega andsite talle võimaluse likvideerida e-kirjad, mille väljaandmine võinuks olla tema poolt soovimatu (juhul kui selliseid kirju eksisteeris)?Kas ja kuidas on võimalik taastada kustutatud e-kirju, kui tegemist on riigikogu liikme e-postkastiga? Teisisõnu, kas juhul, kui saadik kustutas mingeid e-kirju X ajal, on kustutatu taastamine vajadusel kindlalt võimalik ja/või millest see sõltub?Kas ka Lauri Laasi ja Priit Toobali juhtumi (s.o nende kirjavahetuste väljaandmine ja sellega seotu) puhul informeerisite emba-kumba või mõlemat ennetavalt (s.o enne kirjavahetuse väljaandmist), kui tuli taotlus nende e-kirjavahetuse väljaandmiseks? Palun põhjendage.Juhul, kui käitusite nende kahe juhtumi (Pentus-Rosimannus vs Toobal-Laasi) puhul erinevalt (saadikute informeerimise osas), siis palun põhjendage, miks.