Tänapäeva mõisnikud on oma mõisatest rääkides eestlaslikult tagasihoidlikud, koguni kriitilised, kuid sellest hoolimata keeb mõisates põnev elu.
- Padise mõisahärra Karl von Ramm tuli Eestisse mõisa valitsema Ameerikast. Von Rammidest ja nende mõisast saab lugeda lähemalt neljapäevasest Äripäevast. Foto: Andres Haabu
Paljud mõisaomanikud ei taha oma mõisatest üldse rääkida. Näiteks ravimi- ja meediaärimees, kuid ühtlasi ka juba 16 aastat Saadjärve ääres asuva Kukulinna mõisa omanik Margus Linnamäe ei avalda Äripäevale, milleks ta oma mõisa kasutab ning jätab küsimustele vastamata.
Paari aasta eest ostis muinsuskaitse ja arhitektuurihuviliste suureks rõõmuks seni lootusetult lagunenud klassitsistlikus stiilis suurejoonelise Riisipere mõisa uksi-aknaid tootva ASi Plasto omanik, korduvalt Äripäeva Rikaste TOPi kuulunud Valeri Pärs koos rallisõitjast poja Aigar Pärsiga. Mõis müüdi maaklerite imestuseks koguni turuhinnaga, kuigi vajab tohutuid investeeringuid. Tööd on käima lükatud, asutatud on ka juba mõisafirma OÜ Riisipere Mõis. Vastne mõisnik Valeri Pärs ei soovinud aga oma plaanidest rääkida, kuigi on varem avaldanud, et viie aasta pärast kätte jõudva Riisipere mõisa peahoone 200. aastapäevaks võiksid tööd valmis olla. "Meil pole reklaami vaja, tahan teha oma asja rahulikult," ütles ta.
Ohtu mõisa omanik Erik Laansoo on nõus rääkima vaid oma mõisas toimuvatest suveetendustest, mitte mõisaelu ärilisest poolest. Etendused läksid tema kinnitusel tänavu suvel igatahes hästi, kuid majandusaruanne mõisas aetud äri kohta on tal senini esitamata.
Rägavere mõisa maadel Lääne-Virumaal peavad Texasest pärit Morgan Hammerbeck ja tema eestlannast abikaasa Pille Hammerbeck mitut tuhandet lammast. Lagunenud mõisa taastanud Hammerbeckid peavad mõisapargis igal aastal ka lambafestivali, kuid ei soovinud oma elust mõisas täpsemalt rääkida, märkides, et ei soovi avalikkuse tähelepanu.
- Rägavere mõisa aasadel peab Hammerbeckide pere tuhandeid lambaid. Foto: Aivar Kullamaa/Kroonika/Scanpix
Mõisniku päästeingel: rahvusvaheline suusavõistlus
Üle 20 aasta Otepää lähistel Cantervilla lossi nime all tuntud Pikajärve mõisa pidanud Relvo Värton on staažikas mõisnik, kelle jaoks mõis on kodu, elustiil ja elatusallikas.
Pikajärve mõis on avatud aasta ringi, kuigi mõni kuu on käive Värtoni sõnul väiksem kui jooksvad kohustused. "Me oleme kõige jonnakamad eestlased, keda välja mõelda annab."
Enamik käibest tuleb suvekuudest, mil Pikajärvel korraldatakse pulmi, seminare ja lastelaagreid. "Juba minu vanaisa oli siin, oleme selle nullist üles ehitanud. Oleme teinud siin 200 pulma."
Tema mõisa taga on perefirma OÜ Relvo Sport-Motell. Mõisa 30 töötajast kuus on pereliikmed. "See meid päästab," ütles Värton. Mõisa ahjud köevad talvel 18 tundi ööpäevas, paar töötajat on alati majas, lumise talve korral võetakse juurdegi. Viimane majandusaruanne on tal veel esitamata, kuid Värton ütleb, et lossi juures tegutseva mängumaaga jäi miinusesse, mõis majandas end aga ära.
"Minu leivaisa on Andrus Veerpalu. Rahvusvaheline suusavõistlus on mulle taevamanna. Kui üks aasta Otepääl MK-etapp ära jäi, tekkisid mul kohe makseraskused, pidin vara müüma, et maksuameti ees oma kohustused täita. Ma olen Lõuna-Eesti ainuke eramõisnik, riik doteerib aga ümbruskonna riigimõisaid, Sangastet ja Moostet.
Tänavu on suusavõistlus Otepääl jälle tulemas ja Värtoni juures selleks ajaks juba mõned toad broneeritud. "Vähemalt talve ma elan sellega üle," sõnas ta.
- Jaapanlasele Hideki Ogawale kuuluv Eivere mõis Järvamaal. Foto: Meeli Küttim
Mida tänapäeva mõisates tehakse?
Ratsamõis Lagedil: Lagedi mõis kuulub Paldiski Põhjasadama omaniku Aleksei Tšuletsi abikaasale Ljudmilla Tšuletsile. MTÜ Lagedi Mõis põhitegevus on võistlussõidu hobuste hooldamine ja hobubokside rent. 2015 aastal teeniti sellega 12 234 eurot tulu.
Läbi Tšuletsidele kuuluva Lagedi mõisa õue ja üle nende lagunenud silla pääseb Pirita jõel asuvale Lagedi saarele. Meedia tähelepanu on mõisnikud pälvinud sellega, et kui 2013. aastal tahtis Putini lähikondlase Valentina Matvijenko poja Sergei asutatud SMB Invest Lagedi saarel oma kinnistul kopa maasse lüüa, leidsid Tšuletsid, et naabrid ei maksa neile läbikäigu eest piisavat hinda.
Natura Siberica taimelava: Tõlluste mõisa Saaremaal ostis 2014. aasta suvel Vene kosmeetikatööstuse Natura Siberica Eesti tütarfirma Eurobio Lab. Ettevõtte omanik Andrei Trubnikov on lubanud rajada mõisa spaa ja hotelli. Natura Siberica on otsinud Saaremaal aktiivselt sobivat kohta taimekasvatuseks ja ökoloogilise kosmeetika tootearenduseks. Loodud on OÜ Tõlluste Mõis, aga äritegevust sel veel pole.
Tsiklimehe mõis Harjumaal: Tsiklisõitja ja Äripäeva Rikaste TOPi kuulunud Mart Lajal pani 2011. aastal Sausti mõisa müüki, aga on endiselt selle omanik. Ta oli aastaid tööriistu ja seadmeid müüva Mecro ehk Stokkeri jaeketi väikeomanik. 2007. aastal müüs ta 25% suuruse osaluse suuromanik Ando Aronile. Tehingu hind oli Äripäeva andmetel 88 miljonit krooni. Praegu tegeleb Mart Lajal sportmootorrataste ja nende varuosade müügiga.
Loodusravipark Kirna mõisas: Reimo Lilienthalile kuuluvas Kirna mõisas tegutseb loodusravipark, kus käivad õppimas ja energiat ammutamas tervendajad üle maailma - Põhjamaadest kuni Tiibetini välja. Plaan on rajada mõisa hingekosutus- ja tervisekeskus, kuid juba praegu saab mõisaruume ürituste-kontsertide jaoks rentida.
Antiigilaat Seidla mõisas: Seidla mõis kuulub ettevõttele Tsunftijänes OÜ, mille taga on Mati Raal, kes tegeleb vanavara ja mälestiste restaureerimise-konserveerimise ning nende müügiga. Seidla mõisas korraldab ta igal aastal antiigilaata.
Kultuurimõisad: mitmel pool Eestis tegutsevad kultuurimõisad, näiteks Paide vallale kuuluvas Sargvere mõisas tehakse mõisakino, kus jõuavad ekraanile ridamisi kõik uued eesti filmid. Mõisas tegutseb MTÜ Sargvere Maakultuuri Edendamise Selts. Oktoobri algul peeti seal 19. sajandi stiilis tantsupidu. Poolt Lihula mõisa omav MTÜ Keskaegne Lihula korraldab ajalooklubi loenguid ja osaleb arheoloogilistel väljakaevamistel. Teises mõisa pooles peab vald muuseumi ja turismiinfo punkti.
Metsamaade vahendaja Järvere mõis: Võrumaal asuv Järevere mõis kuulub Põlvamaa ärimehele Olav Järvloole. Ta on hoidnud madalat profiili, lisaks mõisale kuulub talle mitu talu Põlvamaal. Äripäev on varem kirjutanud temast kui salapärasest eraisikust maade vahendajast, kes tegi 2014. aastal ligi 800 tehingut metsamaadega. 2006. aastal napsas ta toonase rahandusministri Aivar Sõerdi eest ära oksjonile pandud Võrumaal asuva Järvere mõisa. Nelja miljoni krooniga müügis olnud Järvere mõisa hind tõusis oksjonil 5,4 miljonile kroonile.
Jaapanlased võtsid mõisapidamisest pausi
Aastal 2011 ostis Järvamaal Eivere mõisa jaapanlane Hideki Ogawa, kes on 2003. aastast Eestis tegutseva puiduettevõtte Nana Baltic ja veel mitme välismaise puidufirma omanik. Ta on elanud üle 20 aasta Soomes. Seni on Eiveres toimunud pidevalt erinevad üritused. Praegu on aga mõis selle tegevjuhi, Eestis elava jaapanlasest dirigendi Ryosuke Kurahashi sõnul avalikkusele suletud.
Kurahashi selgitusel läks mõisa müügijuht lapsepuhkusele ja Ogawa ei leidnud sellele kohale piisavalt kiiresti uut sobivat inimest ning otsustas mõisa mõneks ajaks avalikkusele sulgeda. Kui meeskond on tagasi tööl, tahab ta selle uuesti avada, niikaua käib seal ise aega veetmas.
Ogawa käib pidevalt Eesti ja Soome vahet, sest peab muude äride seas Helsingis restorani, kuid jõuab praegugi Kurahashi sõnul iga nädal Eiveresse.
Eivere mõisa ostes olid Ogawal suured plaanid rajada mõisa ümber tatrapõllud ja hakata mõisas pakkuma jaapani toitu. Tatraäri ambitsioon on omanikul Kurahashi sõnul endiselt olemas, kuid veel pole suudetud välja mõelda, kellele toodangut müüma hakata. "Kui leiame hea koostööpartneri, siis idee on igati alles."
Neli aastat Ogawa kätes olnud Eivere mõis on tegutsenud seni silmanähtavalt kasumlikult, tegevjuhi ametis Kurahashi ei oska öelda, mis edu taga on, kuid märkis, et kuueliikmeline meeskond on olnud väga tugev.
Seotud lood
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.