Tsahkna: astmelist tulumaksu ei tule

Tsahkna märkis intervjuus, et IRLi roll valitsuses jääb seista ettevõtluse eest.

Kuidas reageerisite hommikul uudisele, et USA presidendiks sai Donald Trump? Üllatusite?

Trumpi võit polnudki enam nii üllatav, suvel tuli ka Brexit ju kõigile ootamatult. Mul on tunne, et elame uues ajastus, kus kommunikatsioon on nii palju muutunud – inimestele jõuavad kohale väga primitiivsed ja lihtsad sõnumid. Trumpi võidu järel on Eestile kõige olulisem see, et USA oleks meie liitlane edasi. Trumpi sõnum on, et USA kaitseb neid, kes on valmis end ka ise kaitsma. Koalitsiooniläbirääkimistel on nüüd väga oluline punkt see, et me tugevdaks senist kaitsepoliitika liini.

Kuidas te seda tugevdaksite?

Kaitsepoliitika diplomaatiline võimekus peab paranema. See on praegu tõsine probleem. Samuti võiks kaitsekulutustele anda rohkem kui 2% SKPst. See 2% ei rahulda meie vajadusi. Tegelikult on IRLi jaoks poliitiline võit, et see 2% üldse fikseeriti, sest on tehtud ka ettepanekuid seda alandada. Kuid kuna majandus ei kasva, on see 2% SKPst ju tegelikult väiksem kui enne. Selleks, et riiki kaitsta, peame majanduse käima tõmbama.

Milline on teie plaan selleks?

Tuleb agressiivsemalt välisturgudele minna. IRLi manifestis võtsime vastu punkti, et eestlased on peremehed, mitte orjad. Selle punkti üle võib naerda, kuid sisu on tõsine. See tähendab, et Eestil pole odava tööjõu riigina perspektiivi. Meie ettevõtted ei peaks tegema odavaid allhankeid teistele, vaid peaksid minema maailma vallutama. Riik peab neid selles aitama.

Aga kuidas? Tööjõumaksud on meil kõrged, tööjõust on puudus, ettevõtted ei investeeri.

Majandust aitaks käima tõmmata näiteks sotsiaalmaksulagi. See, et seni on sotsiaalmaksu poole protsendi võrra langetud, võib ju sõnumina hea olla, kuid ma pean tunnistama, et see ei tööta. Ning jah, kui me paneme sotsiaalmaksule kuskile kõrgele lae, siis Äripäev võib meid ju selle eest kiita, kuid tegelikult tuleks muuta sotsiaalmaksusüsteemi paindlikumaks. Eesmärk on vähendada nende ettevõtete tööjõumakse, kes kas alustavad või kes loovad kõrgemapalgalisi töökohti. Sel teemal oleme teistega juba ideid põrgatanud ja sotsiaalmaksureform tuleb. Laias laastus tuleks paindlikkus sisse näiteks sektori- või perioodipõhiselt. Kuid aus on sellest enne rääkida koalitsiooni läbirääkimistelaua taga kui meedias.

Mis saab ettevõtete tulumaksustamisest, mida Keskerakond ja sotsid soosivad?

IRLi jaoks on küsimus selles, et praegu pole ettevõtetel kasulik võtta oma tulu välja just Eestis. Tuleks vaadata, kuidas neid motiveerida seda tegema. Ka selleks on meil ettepanekud olemas, kuid ka neist räägime siis, kui maksuteemad lauale tulevad. Arvatavasti tulevad maksu- ja majandusteemad läbirääkimistel rasked, sest IRL on klassikalises mõttes ainus parempoolne erakond teiste kõrval.

Raskemad kui eelmise aasta märtsis, kus IRL, SDE, Vabaerakond ja Reformierakond läksid omavahel väga tuliseks?

(Mõtleb.) Eelmisel aastal tehti see viga, et võeti iga erakonna programmist mingi valimislubadus ja vaadati, et igaüks saaks midagigi ära teha. Tulemuseks olidki need pooled protsendid, mille kohta oli hea Twitteris hõisata, et näete, langetasime tööjõumakse, mis siis, et see tegelikult ei tööta.

Kas sotside, Keskerakonna ja IRLi valitsusega tuleb Eestis astmeline tulumaks?

Ei tule. Sellega hirmutatakse, kuid me seisame selgelt selle vastu, klassikalist astmelist tulumaksu ei tule. Madalapalgaliste maksukoormust kergendab tulumaksuvaba miinimumi tõstmine. Mingil määral see endises koalitsioonis ka tööle läks, kuid mitte sellises mahus, nagu IRL seda soovis.

SDE esimees Jevgeni Ossinosvki ütles eile Äripäevale, et varamakse tuleks tõsta. Kuidas te sellesse suhtute?

Kriitiliselt.

Kuid kas vasakpööre tuleb?

Ma saan aru sellest Reformierakonna hirmutamisest, nad on kurvad ja neil polegi midagi muud teha. Samas on kõige vasakpoolsem valitsuse otsus, mis viimasel ajal tehtud, Eesti Raudtee tagasiostmine. Seega süüdistused, et meie muutume vasakpoolseks, ei kannata isegi faktiliselt kriitikat.

Mida teeksite riigiettevõtetega? Kas viiksite need börsile?

Jah, riigiettevõtete reform on juba osaliselt ette valmistatud, nüüd tuleb vaid edasi minna. Esiteks peavad riigile jääma vaid ettevõtted, mis on strateegiliselt vajalikud, ja need tuleks viia ka börsile. Ega siis riik pole nende ettevõtete omanik, Eesti inimesed on. Esiteks aitaks börsile minek kaasata erakapitali ja teiseks on börsi reeglid läbipaistvad. Börsile minekut on varem maha materdatud. Näiteks kui Juhan Parts viinuks oma peaministri aastatel Eesti Energia börsile, oleksime praeguseks riigina juba tulu teeninud. Samuti oleks meil teistsugune ärikultuur. Tollal hääletas selle otsuse Reformierakond maha.

Miks?

No vot, küsige Ansipilt. Täna on Eesti Energia börsile viimise tingimused kehvemad, kuna energia hind on maas.

Kui raske on IRLil koalitsiooniläbirääkimistel parempoolsuse eest seista?

Kindlasti on raske. Kuid kõik erakonnad on ühte meelt, et muutusi on vaja ning et tuleb olla konkreetsed. Ma ei taha koalitsioonilepingus näha sõnu “kaalume” ja “analüüsime”. See leping ei pea tulema 80 lehekülge pikk. Uuel valitsusel peab olema oskust reageerida olukordadele, mitte lepingust näpuga järge ajama.