Tohutu ebamugav muutus, milleks keegi veel valmis pole

„Ärge öelge mõne aasta pärast, et keegi ei näinud seda tulemas,“ kommenteeris trendi Maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) juht Roberto Azavedo. Nimelt kaob Eestis uute lahendustega 70% töökohtadest sekretäridest müügi- ja autojuhtideni, mujal riikides hääbuvad miljonid ametid kõikvõimalikel aladel, alates lihttööliste ja lõpetades spetsialistide ning juhtidega. Azavedo sõnul on viimaste aastate jooksul 80% töökohtadest kadunud tehnoloogia tõttu ja vaid iga viies amet on muutunud väliskaubanduse muutumise läbi, näiteks on tootmine kolitud ümber odavamasse riiki, kuigi just viimast on enim siunatud.

Tegemist pole enam tulevikumuusikaga, sest Eestiski teeb advokaadibüroo Sorainen juhi Aku Soraineni sõnul arvuti juba lihtsamad tööd ära (kuula intervjuud siit), siinse edukaima IT-firma Tieto (vaata TOPi siit) emaettevõte värbas aga juhtkonda roboti, kellel/millel on ka hääletusõigus.

„Kaubavedu droonidega levib, isesõitvad veokid kaotavad ainuüksi Ameerikas 3,5 miljoni veokijuhi töökoha, lisaks jäävad tööst ilma selle valdkonnaga seotud töötajad – alates teenusjaamadest ja lõpetades tanklate ning teehooldesse puutuvate töödega," selgitas Azavedo Euroopa suurimal tehnoloogiakonverentsil Web Summit. „Nende arengute vastu võidelda pole mõtet, protektsionism ja muutuste takistamine on vale rohi, sest uuendused suurendavad firmadele tootlikkust ja konkurentsivõimet ning loovad uuendusi.“

Areng toob kaasa aga rea probleeme, sest riigijuhid ei ole tema sõnul sellisteks massilisteks muutusteks valmis. Konverentsil hindas enam kui 200 üleilmselt raha paigutavat investorit, et suurim oht uuendustele on iganenud tööseadused ja see, et riigijuhid ei ole valmistunud uute lahenduste massiliseks kasutusele võtmiseks. „Poliitikud peavad vastama küsimustele, mis saab näiteks 40aastastest, kes kaotavad töö,“ lisas WTO juht. See tähendab õppimise ümberkorraldamist, kiiremat ja pidevat reageerimist muutustele.

Sõja asemel koostöö

Kuid uued lahendused võimaldavad ka luua midagi, milleks inimene praegu üksi võimeline pole. Ameerikas asutatud insenerlahenduste tarkvara pakkuva ettevõtte Autodesk juht Carl Bass kirjeldas, milliseid võimalusi see endas kätkeb. „Ajakirjade esikaaned ja filmid maalivad tehnoloogia pealetulekut kui inimese ja masina vahelist sõda, kuid tegelikkus pole nii must-valge,“ selgitas ta. Masinad ei võta tema sõnul mitte tööd käest, vaid kujundavad ümber, kuidas midagi tehakse, ning inimese võimalus on selle juures seadmete ja tarkvara võimsust enda kasuks tööle panna.

„Arvutusvõimsus on inimese odavaim ressurss ja see muutub üha soodsamaks. See võimaldab meil luua asju, milleks inimene ise pole suuteline,“ rääkis ta. Bass illustreeris seda näitega, kuidas arvuti ehk tehisintellekt disainis ise autoraami, projekt sai nimeks Hack Rod. „Me ei joonistanud talle midagi ette, vaid kirjeldasime lõpptulemust, mida vaja saavutada,“ selgitas ta.

Selleks alustati lähteandmete kogumisest ja need koguti testsõidul testauto raami külge paigutatud andurite abil. Nendega selgus, mis jõud sõiduvahendile jõulisel kasutamisel mõjuvad ning saadi aru, kuidas kere eri tingimustes töötab. Saadud näitajad söödeti arvutile ning ülesande püstituseks oli luua võimalikult kerge, jäik ja võimas sõiduvahend – piltlikult öeldes kerge Ferrari. Arvuti välja pakutud võrksõrestikkere erineb harjumuspärasest.

Lahendused, mida inimene ei oska tahta

Saades kuju teada, hakati Bassi sõnul mõtlema, kuidas ja mis materjalist peaks seda tootma. „Andsime arvutile ülesande luua see sõiduk erinevatest materjalidest – väikesed metalltorud, alumiiniumraam või jäik titaan,“ selgitas ta. „Arvuti ei tulnud välja mitte ainult vormiga, vaid pakkus ka materjalid ja tootmisviisi. Sellist autot pole keegi näinud ja see töötab teistest edukamalt, sest tulemus on optimaalne, mille peale inimene üksi ei tule.“

Nii muutub ka valmistamine. Kui näiteks kasutuse käigus selgub, et midagi on vaja kiirelt muuta või kohendada, sest see ei tööta, siis saab 3D-printeriga tootes muutused teha või toodet jooksvalt edasi arendada. Ehk see auto ei ole veel lõplikult valmis.

Sellist masina ja inimese koostööd on Bassi sõnul kasutatud juba laiemalt – arhitektuuris majade loomisel, aga ka näiteks lennunduses. Airbus 320 ühe vaheseina on loonud arvuti, see on senisest 15% kergem ja tugevam ning võtab vähem ruumi. „Seni oleme arvutit kasutanud oma peas olevate asjade disainimiseks, aga tulevikus hakkame neilt rohkem küsima,“ leidis ta.

Investorid: arvutid võtavad kindlasti töö üle

224 üleilmset investorit, kellel kapitali enam kui 100 miljardit dollarit, leidsid Web Summitil, et valitsused pole valmis tehisintellekti kasutusele võtmise ning sellele järgneva massilise töökohtade kadumisega.

93% küsitlusele vastanuist leidis, et riigijuhid pole valmis. 53% investorist hindas, et tehisintellekti laastav mõju töökohtadele on vältimatu.

Otsast on see juba toimumas. Mitu firmat katsetab isesõitvat autot või näiteks kauba kohalevedu robotiga. Tänavu aasta alguses asendas iPhone´ide tootja Foxconn 60 000 tehasetöötaja töökoha robotitega. Isesõitvad traktorid on peagi ka põllumajanduses ametis.

Uue tehnoloogia tulekuga kaasneb tohutu väljakutse – praegune majandussüsteem on üles ehitatud töökohal põhinevale mudelile – saad ameti, teenid palka, maksad makse jne. Kui enam kui pooled ametid uuenduste tõttu kaovad, toob see massilise muutuse tööjõuturul, mis ajakirja Forbes andmeil võib tähendada näiteks valitsustele survet maksta minimaalset nii-öelda kodanikupalka.