USA lennukitootja Boom loodab varsti turule tulla ülehelikiirusel lennukitega. 10 teraslindu on juba broneerinud miljardär Richard Bransonile kuuluv Virgin Airlines.
Boom on teada andnud, et plaanib oma lennukeid testima hakata järgmise aasta lõpus, ent päris ülehelikiirusel lennukid testlendudel veel ei lenda. Selgub, et praegu pole tootmises veel sobivat mootorit, mis sobiks kokku Boomi lennukiga. Seetõttu prognoosib ettevõte, et ilmselt läheb veel umbes 10 aastat, mil lennukid igapäevasesse kasutusse jõuavad, kirjutab Financial Times.
Uuendused võrreldes Concorde’iga
Ülehelikiirusel lendamine seostub enamikule Concorde’iga. Kuulsad lennukid disainiti Suurbritannia ja Prantsuse valitsuste toel ning lennukid teenindasid peamiselt kliente, kel tarvis lennata üle Atlandi ookeani. Näiteks New Yorgist Londonisse oli lennuki maksimumkiirus kahekordne helikiirus. Reis võttis aega kolm ja pool tundi. Concorde’id olid töös aastail 1976-2003.
Boom on öelnud, et lennukite tootmine on aastate jooksul märkimisväärselt arenenud. Nii olid Concorde’ide kered valmistatud alumiiniumist, tänapäeva võimalused pakuvad aga laiemat materjalide ampluaad ning kasutusel on näiteks süsinikkiud, mis muudavad ülehelikiirusel lendamise mugavamaks. Samuti on lennukite kered muutunud voolujoonelisemaks ning see aitab kaasa kütuse säästmisele. Kui kõik plaanid teoks saavad, peaks Boomi lennukiga saama Londonist New Yorki lennata 3 tunni ja 15 minutiga.
Selle aasta alguses teatas ka Nasa, et plaanib disainida ülehelikiirusel lennuki. Esialgsete plaanide kohaselt on teraslinnul pikk nina, mis peaks aitama kaasa sellele, et kui lennuk ületab helikiiruse, ei sega plahvatust meenutav heli reisijaid nii palju kui varem. Sarnase plaaniga on tulnud välja teinegi USA ettevõte Aerion.
Ülehelikiirusel lendamine oli omamoodi probleemiks ka Concorde’i jaoks. USA valitsus keelas Concorde’idel ülehelikiirusel üle USA territooriumi lendamise, kuna see häirib inimesi. Uus disain peaks müraprobleemi aga aitama mõnevõrra vähendada.
Mida arvavad eksperdid?
Teal Groupi analüütik Richard Aboulafia märkis, et ülehelikiirusel lendavate lennukite tehnoloogia on paigal tammunud juba aastakümneid. Samas on alahelikiirusel lendavate teraslindude areng olnud märkimisväärne. Nii-öelda tavalennukite ülalpidamine ning kütusekulu on muutumas järjest väiksemaks. Teadupärast olid astronoomilised kulud üks põhjustest, miks Concorde'e jätkusuutlikeks ei peetud.
Mis puutub aga reisijate mugavusse, oli Aboulafia mõnevõrra kahtlev, kas inimesed ülehelikiirusel lennukitega lennata üldse tahaksid. Äriklassi reisijad saavad nautida suurt valikut mugavusi, mille hulka kuuluvad nii kulinaarsed elamused kui tehnoloogiliste vidinate kasutamine, et reis enda jaoks meeldivamaks muuta. Seetõttu võib arvata, et kuna ülehelikiirusel lennukites selliseid mugavusi lennuki iseäraliku välimuse ja ehituse tõttu pole, ei meelita see inimesi lendama. Samuti on üsna tõenäoline, et pileti hind hakkab olema oluliselt kõrgem.
Lootust siiski on
Eelnevast ei peaks siiski järeldama, et ülehelikiirusel lennukid peaks maha kandma. Kuigi idee on kahtlemata kallis ning arendustegevus aeganõudev, tasub meeles pidada, et inimeste tarbimisharjumused on erinevad. Samuti on tänapäeva elutempo selline, et mõned lennureisi arvelt säästetud tunnid võivad olla inimeste jaoks väga olulised.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil
“Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.