Madalapalgalised juhid teenivad tuhandeid

Eelmisel aastal oli Eestis üle 3600 juhatuse liikme, kes maksid endale palka keskmiselt 504 eurot kuus. Ülejäänu, koguni 87% igakuisest sissetulekust ehk keskmiselt 3337 eurot, võtsid nad välja dividendidena. Kusjuures paljud neist juhatuse liikmetest teeniksid ilma dividenditeta kuus vähem palka kui kitsetalitajad Martin Repinski skandaalses Konju Kitsefarmis. Nimelt ligi 1300 juhatuse liiget said palka veidi üle tulumaksuvaba miinimumi ehk keskmiselt 209 eurot kuus, dividende aga samal ajal üle 3500 euro kuus.

Kui kõik need isikud oleksid oma ligi 4000 euro suuruse kuusissetuleku võtnud välja palgana, oleks riik mullu kogunud üle 40 miljoni euro rohkem sotsiaalmaksu.

Juriidiliselt on kõik korrektne, kuid õiglustunnet võib riivata fakt, et need samad kõrgepalgalised, kes maksavad endale miinimumpalka, võidavad nüüd tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest ehk meetmest, mis mõeldud madala sissetulekuga inimestele. Uue koalitsiooni maksuvabastus jätab skeemi kasutajate kukrusse lisaks 40 miljonile eurole sotsmaksule ka 2-3 miljonit eurot tulumaksu.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Maria Murakas ütles, et probleem on olemas ja võimaliku lahenduse leidmisega rahandusministeerium ka tegeleb. Tõsi, uue valitsuse maksumuudatuste raames võib lahenduse leidmine mõneks ajaks pisut tagaplaanile vajuda, ent Muraka sõnul pole vaja karta, et teema täiesti kõrvale jäetakse. Ta lisas, et maksuametil on võimalus määrata täiendavaid makse, kui konkreetse juhtumi asjaolud selleks põhjuse annavad.

Lahendusega venitatakse

Eesti Maksumaksjate Liidu juhi Lasse Lehise sõnul on probleem teada juba vähemalt 17 aastat, ent lahendusi ei kipu tulema. „Siiamaani on kõik oodanud, et keegi teine lahendab selle probleemi - küll oodati kohtupretsedenti, küll salapärast juhendit, küll seadusemuudatust,“ ütles ta.

Lahenduse leidmise vastutus lasub tema sõnul poliitikutel ja rahandusministeeriumil, kes peaks välja töötama seaduse, mis piiraks dividendide maksmist palga asemel. „Mida kauem aega läheb, seda raskem seda teha on,“ ütles Lehis. „Ma ei kadesta neid inimesi, kes seda tööd peavad tegema, aga samas ka ei näe põhjust neile appi karata ja tasuta konsultatsioone anda,“ lisas ta.

Lehis ei pea õigeks lähenemist, et enne seaduse kehtestamist tuleks regulaarselt dividende väljavõtvaid juhatuse liikmeid avalikult mõnitada ja maasse taguda niikaua, kui avalik arvamus on küps alla neelama uue seaduse, mis dividende kõrgemalt maksustaks.

„Näiteks ametiautode maksustamise teemal kasutatakse juba kolm aastat täpselt sellist taktikat, kus rahandusministeeriumi ametnikud sokutavad ajakirjandusse pidevalt oma "teaduslikke" uurimusi ilusate autode juhtide madalatest palkadest ja madalast moraalsest palgest. Mina arvan, et mis tahes seadusandlik lahendus saab sündida ainult ettevõtjate esindusorganisatsioonidega ja ekspertidega väärikalt suheldes,“ selgitas ta.

Lehise sõnul saab olla tasakaalustatud lahendus selline, mis ei koosne ainult maksukoormuse tõusust. „Väga oluline on ka sotsiaalmaksu lagi ja FIEde maksustamisreeglite muutmine,“ ütles ta.

Samuti on Lehise arvates oluline, et muudatusi tehtaks ka pensioni- ja ravikindlustussüsteemis. „Näiteks aina populaarsemaks muutuv pensionide võrdsustamise soov ehk baasosa suurendamine ja palgast sõltuva komponendivähendamine ei motiveeri küll kuidagi dividendidest loobuma ja rohkem palka võtma,“ sõnas ta.

Süsteemi ei usaldata

Advokaadibüroo Glikman Alvin juhtivpartner Priit Raudsepp sõnas, et teemapüstitus on asjakohane ja vajab kindlasti lahendust. Samas manitseb ta, et maksuameti andmetest ei saa teha põhjalikke järeldusi, mistõttu tuleb hoiduda rutakatest järeldustest.

Tema sõnul on võimalik, et teatud juhtudel eelistatakse töötasu maksmisele dividendide maksmist, sest nõnda on maksukohustus sotsiaalmaksu võrra väiksem. Lisaks pääseb juhatuse liikme tasuga võrreldes ka pensionikindlustusmaksest, mis on maksimaalsel juhul 4,2%. „Kuid võidul on ka negatiivne pool. Näiteks ei laeku sissemakseid teise pensionisambasse,“ ütles Raudsepp. Samuti kui väljamaksetelt ei maksta üldse sotsiaalmaksu, siis jäädakse ilma ravikindlustusest. Seega võib Raudsepa sõnul tegu olla põhimõttelise valikuga, mis on seotud küsimusega, kas maksude eest saadakse vastu ka aktsepteeritavat teenust.

Teisisõnu tähendab see Raudsepa sõnul, et pikad ravijärjekorrad ja usaldamatus pensionifondide vastu võivad mõjutada otsust, miks sotsiaalmaksu mitte maksta. Ta lisas, et aastatetagune otsus peatada teise samba riigipoolsed maksed mõjutasid kindlasti usaldust. Samuti mõjutavad usaldust viimase aja arutelud pensionisammaste kõrgete haldustasude üle. „Kui riik suudab usaldust suurendada, siis on rohkem ka neid, kes võimalusel valivad vabatahtlikult sotsiaalmaksuga maksustatavate maksete kasuks. Ei tasu unustada, et õiguskuulekas maksukäitumine sõltubki suuresti sellest, kas riiki usaldatakse ning väärtustatakse,“ rääkis Raudsepp.

Riigi tegemata töö

Raudsepp lisas, et juhatuse liikme tasu ja dividendide makse fundamentaalne erisus seisneb selles, kas tasu saadakse aktiivse panuse eest või mitte. Kui aktiivne roll juhatuse liikmena on väike, ei saa ka omanikule sotsiaalmaksuta dividende maksmist pahaks panna. „Dividendide maksustamine sotsiaalmaksuga on põhimõtteliselt välistatud,“ ütles Raudsepp.

Küll aga võib tema sõnul olla mõeldav dividendide osaliselt ümber hindamine ning käsitlemine neid juhatuse liikme tasuna. Raudsepa sõnul on 2009. aasta kohtuotsuse kohaselt selleks vajalik täpsem regulatsioon, et maksumaksjad teaksid otsuste tegemisel sellega arvestada. „Paraku on riik oma töö tegemata jätnud ning seitsme aasta jooksul pole asjakohase regulatsioonini jõutud,“ lisas ta.

Abiks hoopis sotsiaalmaksulagi

Advokaadibüroo Sorainen vanempartneri Aku Soraineni sõnul on suur vahe, kas juhatuse liige on firma palgatud juht või on ta firma oluline aktsionär ja seega ettevõtja. „Palgatud juhi tasu tuleb võrdsustada palgaga ja seega seda tuleb maksustada nagu palka,“ ütles ta.

Tema sõnul oleks aga Eesti riigile kasulik ka määrata palgatud juhtidele sotsiaalmaksu lagi, sest praegune süsteem teeb firmale liiga kalliks maksta kõrgeid palkasid parimatele ajudele, kelle nimel Eesti ka ülejäänud Euroopaga konkureerib. „Me ei soodusta firmade kasvu ja uute töötajate palkamist, mis tooks omakorda riigikassasse ja sotsiaalmaksusüsteemi lisaraha,“ ütles ta.

Sorainen lisas, et erinevalt palgatud juhist on ettevõtja investeerinud oma firmasse ja kannab alati äririski isiklikult. „Enamik ettevõtjaid on oma firmade juhatuse liikmed, aga sellegi poolest on nende tasu otseselt seotud firma kasumiga ja seega dividendide määraga, mida tuleb maksustada dividendimaksuga,“ leidis ta.

On teada, et ühed suuremad väikse palga ja suurte dividendide maksjad on advokaadid. Soraineni sõnul on enamik advokaate samuti ettevõtjad, kelle sissetulek sõltub nende ettevõtmise edukusest. „Ettevõtjad panustavad sotsiaalmaksusüsteemi eelkõige selle kaudu, et nad maksavad sotsiaalmaksuga maksustatavat palka teistele inimestele,“ lisas ta.