Pärast seda, kui Hiina aastaid süstemaatiliselt Aafrikat oma toormeahelasse sulatas, „kaevandab“ Hiina kalliskive nüüd Euroopas, ostes üles tehnoloogiat, turuosa, kaubamärke ja parimaid ettevõtteid, kirjutab endine Soome peaminister Alexander Stubb ajalehes Financial Times ilmunud arvamusartiklis.
- Hiina president Ji Xinping Foto: Scanpix/Reuters
See on kõik osa globaliseerumisest ja kapitalismist.
Hiina ei ole enam ammu pelgalt odava tootmise riik, kirjutab
Stubb.
Hiina fookus on eelkõige Euroopal, sest
USAs on välismaised investeeringud riigi rangema kontrolli all ning
Donald Trumpi presidendiks saamine ei muuda suhtumist Hiina investoritesse paremaks. Selgelt oli Hiina investorite huvi väljendunud ka tänavusel Helsingis toimunud Euroopa suurimal idufirmade üritusel Slush. Eurooplasi näib Hiina taoline suur huvi üllatavat, nendib Stubb.
Ent juba on Euroopas Hiina investoritel firmade ülesostmisel
tekkinud esimesed tõrked, näiteks Saksa kiibitootjaga Aixtron. Samas Supercellis osaluse ost mingit vastuseisu ei tekitanud, sest see ettevõte pärismaailmas nii suurt potentsiaalset strateegilist tähtsust ei oma.
Kuidas peaks Euroopa reageerima? Esmalt tuleb enesele teadvustada, et taoline ülesostmine toimub ja et Hiina tegutseb väga süstemaatiliselt ja kannatlikult. Euroopa vajab välisinvesteeringuid, kuid teisalt võib tegemist olla protsessiga, millel võivad olla märkimisväärsed strateegilised tagajärjed.
Euroopa ei peaks Stubbi arvates reageerima järsu protektsionismiga, sest Donald Trumpi maailmas võib just Hiinast saada vabakaubanduse edendaja. Küll aga peaks Euroopa otsima ühiseid lahendusi, et mitte muutuda killustunud "täikaks", kus üks käsi ei tea, mis teine teeb. Stubb avaldab lootust, et Euroopa suudab võimalikult kiiresti välja arendada ühise vastuse Hiina toimetamisele. Teisalt võib aga juba olla liiga hilja.
Seotud lood
Hiina otseinvesteeringud Euroopasse on neli korda suuremad kui Euroopa otseinvesteeringud Hiinasse, kirjutab Financial Times viitega analüüsifirma Rhodium Group andmetele.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.