64 investorilt pea 90 000 eurot kaasanud Eesti talendiotsingumootor Skillific läks pankrotti, vahendab veebileht ArcticStartup.
- Rainer Aunpu (keskel) sõnul ühte suurt faktorit, mis Skillificule saatuslikuks sai, ei olnud Foto: Raul Mee
Äritegevuse lõpetas Skillific juba septembri lõpus,
kui ettevõtte asutaja Rainer Aunpu ütles ArticStartupile, et tegu ei ole lõpuga, vaid otsitakse alternatiivseid võimalusi. Töötajatele ja investoritele saadetud kirjas viitas Aunpu sellele, et paraku ei õnnestunud tal leida piisavalt rahastust, et Skillificu tegevus saaks jätkuda, mistõttu on ta sunnitud ettevõtte sulgema. Ta lisas, et andis endast parima, kuid kahjuks ei õnnestunud püsitatud eesmärkideni jõuda.
Vihje Skillificu rahamuredest ning töötajatele maksmata palkadest jõudis Äripäevani septembris. Aunpu sõnul tegeles ta tollal aktiivselt lahenduste leidmisega ning kinnitas Äripäevale, et töötajatele kuu aega tasumata palgad saavad makstud ning plaani kohustustest kõrvale viilida ei ole. Samuti oldi investoreid ettevõtte majanduslikust olukorrast pidevalt teavitatud, Aunpu sõnul väga detailselt ja lausa euro täpsusega. Informatsioonipuuduse üle ei kurtnud ka Äripäevaga vestelnud Skillificu osanik, kellel ei olnud ettevõttele mingeid etteheiteid.
Kuna toona ei leidnud Äripäevani jõudnud kahtlused kinnitust, jäi teema riiulisse.
6-8
kuud loeti Aunpu sõnul tollases turusituatsioonis mõistlikuks rahakaasamise ajaperioodiks.
Ühte suurt põhjust ei olnud
Kirjavahetusest Aunpuga (vaata lisalugu - toim) selgus, et ettevõttel on idufirmale tavapärased raskused, kuid need saavad peagi lahendatud ja neis pole midagi erilist. Aunpu tunnistas, et osad palgamaksed on viibinud, kuid märkis ka, et kohe, kui paraneb ettevõtte rahaline olukord, saab see probleem lahendatud.
„Laiem pilt on see, et vaeva on nähtud ja tööd on tehtud,“ tõdes Aunpu hiljem telefonivestluses. Tema sõnul peitusid probleemid selles, et nii raha teenimine kui ka otsingumootori arendamine osutusid oodatust keerulisemaks. „Ei ole ühte põhjust, miks juhtus nii või naa,“ möönis tollal Aunpu.
Märtsikuus kaasas Skillific Fundwise'i rahastusplatvormil 88 467 eurot. Aunpu sõnul oli selle raha ajaline perspektiiv 3-6 kuud, sõltuvalt sellest, millise arendustempoga jätkata ja kui palju arendajaid juurde palgata. „Otsustasime valida tempo, mis tagas meile raha neljaks kuuks. Sellest sai informeeritud ka investoreid,“ selgitas ta.
Aunpu sõnul loeti tollases turusituatsioonis mõistlikuks raha tõstmise ajaperioodiks 6-8 kuud. Seda juhul, kui ideel on jumet ning firma on turul end tõestanud. „Sellele olukorrale otsa vaadates ning arvestades, et tulekul on suvi, mille jooksul ei ole kapitali tõstmine just kõige mõnusam, otsustasime, et hakkame raha väljastpoolt küsimise asemel ise teenima,“ selgitas Aunpu. Pandi paika enda arvates elujõuline ärimudel ning hakati aktiivselt tegelema müügitööga. Käivet Aunpu sõnul ka tehti, kuid see tuli liiga aeglaselt.
„Septembrist hakkasime tegelema järgmise raharingi tõstmise ettevalmistamisega,“ jätkas Aunpu. „Eeldus oli, et meil on mõningad ärilised eesmärgid täidetud ja turu nõudlus teenusele tõestatud,“ lisas ta. Kui need kaks asja oleksid paika pidanud, ei oleks Aunpu sõnul probleeme ei palga-, üüri- või muude maksetega tekkinud. Probleemide lahendamise asemel oleks saanud Aunpu sõnul tegeleda järgmise 6-8 kuu rahakaasamisvooru ettevalmistamisega, mille ajal saaks toimetada juba enda teenitud rahade najal.
„See on start-up-maailmas üks vähetuntud teema, et ise teenitakse oma palgad välja, aga me otsustasime sellise lähenemise võtta. Kahjuks pole see plaan nii lihtsalt ellu läinud,“ tõdes Aunpu. „Kas küsimus on ajas või selles, et teenusel polegi turunõudlust, saame lähiajal teada. See sõltub sellest, kas tellimusi tuleb sisse või ei tule. Kui ei tule, on kehvasti, kui tuleb, on hästi,“ rääkis ta tollal.
See on start-up maailmas üks vähetuntud teema, et ise teenitakse oma palgad välja aga me otsustasime sellise lähenemise võtta. Kahjuks pole see plaan nii lihtsalt ellu läinud.
Rainer Aunpu,
Skillificu asutaja ja juht
Müüki läheb intellektuaalne omand
ArcticStartupi artikli kohaselt asus Aunpu veel septembris otsima viise, kuidas ettevõtet pinnal hoida, kuid esmaspäeval töötajatele ning aktsionäridele laiali saadetud kirjast selgub, et neid leida siiski ei õnnestunud. Õhus on kohustused töötajate, maksuameti kui ka teenuspakkujate ees. Nende täitmiseks plaanib Skillific müüa ettevõttele kuuluvad intellektuaalsed omandid.
Aunpu sõnul on tema aeg Skillificuga läbi ning ta on otsustanud edasi liikuda teiste väljakutsete suunas, vahendas ArcticStartup.
#kommentaar#
Ebaõnnestujate puhul on pilt teistsugune
Start-up'i elutsükkel ei ole üldse selline nagu kõrvalt vaadates võib tunduda. Ideaalis on muidugi nii, et lähen tõstan esimese summa, saan mingid asjad ära teha. Siis on juba ette planeeritud, kauaks mulle raha jagub ning saan selleks ajaks tõsta järgmise summa ja niimoodi muudkui edasi. Mõnel see tõesti õnnestub, aga lõivosal start-up'idest selline mõnus tsükkel ei toimi.
Start-up'id teevad erinevaid asju – lähevad vahel riiulisse, võtavad hoo maha, toimetavad vaikses rütmis edasi. Mingil hetkel saavad midagi valmis ja tõstavad uuesti raha. See ei ole lineaarne protsess. Õnnestujate puhul võib see niimoodi välja paista, ebaõnnestujate puhul on pilt teistsugune.
Skillificu juht: ükski töötaja pole lahkunud palga tõttu
Kui Äripäev küsis septembris Rainer Aunpult raskuste kohta ettevõttes, jättis Skillificu juht mulje nagu probleemid oleksid äriühingu puhul tavalised ja palga maksmata jätmise pärast nad töötajaid ei kaota.
Järgneb kirjvahetus Äripäeva ajakirjaniku ja Skillificu juhi Rainer Aunpu vahel.
Olen aru saanud, et Skillificul on ikkagi rahaprobleemid. Palun selgitage, kui tõsised need on? Kui suured summad on puudu? Kuidas plaanite olukorda lahendada?
Oleme Skillificut arendanud peaaegu kaks aastat ja selle aja jooksul on esinenud erinevaid start-up'ile omaseid väljakutseid. Praegune pole oma olemuselt erandlik. Hetkeseis on tõesti selline, et Skillificul pole võimalik kõiki oma rahalisi kohustusi tähtaegselt täita. Selliseid olukordi esineb aeg-ajalt enamikul äriühingutel. Selles mõttes pole siin midagi erilist.
Teisalt on kohustuste mittetäitmine alati tõsine teema, sest oma raha laekumist ootaval isikul võib omakorda olla kohustusi, mis täitmist vajavad. Seetõttu üritame esimesel võimalusel oma kohustused ikka ära täita. Puuduolevad summad jäävad mõne tuhande euro piiresse. Tegeleme olukorra lahendamisega läbi igapäevase äritegevuse - teeme aktiivset müügitööd ja täidame olemasolevaid klienditellimusi. Kulubaasi alandamiseks ja riskide maandamiseks oleme vähendanud meeskonna koosseisu.
Kui palju töötajaid ja kui kaua on palgata jäänud? Kuidas plaanite selle nendele kompenseerida?
Otsustasime augusti keskel tiimi suurust vähendada. Paar inimest lahkus omal soovil, paar inimest koondasime. Septembri alguses oli meil augusti eest palkade väljamaksmiseks kasutada vähem raha, kui oleks vaja olnud, mistõttu oli palkasid võimalik välja maksta kõigile vaid osaliselt.
Kõiki praeguseid ja endisi töötajaid on ettevõtte hetkeseisust informeeritud ja teavitatud, et täiendavaid väljamakseid saame teha rahalise olukorra paranedes. Neli inimest on nõustunud antud olukorras tööd jätkama, et tuua majja uusi klienditellimusi ja täita olemasolevaid - teisisõnu, et rahalised probleemid lahendada nii ettevõtte, enda kui ka juba endiste kolleegide jaoks.
Äripäevale laekunud vihje järgi ei olnud te töötjaid ettevõtte rahamuredest teavitanud. Kas see vastab tõele?
Skillificus on kõiki visioone, plaane ja võimalikke väljakutsid alati arutatud avatud ringis keset kontorit, kaasates kõiki ettevõtte töötajaid. Rahavoo prognoosi oleme tiimi koosolekutel iganädalaselt üle vaadanud, analüüsinud plaanide täitumise tõenäosust ja mittetäitumise võimalikke tagajärgi. Kõiki palgatud töötajaid informeerisime ette meie rahalisest olukorrast, n-ö runway pikkusest (raha jätkumise ennustatavast ajast olemasoleva kulutaseme juures), jättes nende enda otsuseks, kas ja kui suurt riski meiega koos võtta. Ükski töötaja pole ettevõttest lahkunud väljamaksmata palga tõttu. Seetõttu jääb antud süüdistus arusaamatuks.
Kuivõrd pingeline on ettevõtte sisekliima? Kas olete töötajatega jõudnud mingisugusele ühisele arusaamale? Kas ettevõttest on viimasel ajal töötajaid lahkunud?
Praegu tegutseva neljaliikmelise tiimi omavaheline suhtlus on toetav ja positiivne ning orienteeritud olukorra lahendamisele. Lahkunud ja koondatud töötajatega on suhtlus olnud igati sõbralik. Kordagi pole päevakorrale kerkinud küsimust sellest, et Skillific ei kavatseks oma kohustusi täita. Vastata pole olnud võimalik vaid küsimusele tähtaegadest, kuna plaanide õnnestumisel tähtaega ei ole. See on normaalne äri argipäev. Teeme tööd, et asjad korda saaksid.
Seotud lood
Isegi väga suure investeeringu saamine ei ole veel edulugu, kasvu kõrval peaks ka kasum kindlasti iduettevõtete siht olema, kirjutab majandusdoktor Tõnu Roolaht.
2016. aasta sügisel raskustesse sattunud ja tegevuse peatanud iduettevõte Skillific kaasas oma talendiotsingumootori väljaarendamiseks ja turuletoomiseks strateegilise investori, Eesti suurima tööjõuteenuste firma Finesta.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.