Ettevõtjad: Eestil on vaja uut tiigrit!

Äripäev uuris viielt ettevõtjalt, millised oleks kolm asja, mida nemad järgmisel aastal Eestis ja maailmas muudaksid, kui see oleks nende võimuses. 

See on naiivne ja utopistlik mõte, aga minu siiras soov on, et räägitaks rohkem asjast ja kasutataks vähem poliitpropagandat. Liigume konstrueeritud poliitsõnumite suunas – genereeritakse kõike, millega oleks võimalik oponente purustada, selle asemel, et rääkida sellest, kuidas elu paremaks muuta.

Teiseks teeks nii, et ettevõtetel lastaks teha oma planeeritud tööd, ilma et neid üllatataks maksumuudatuste ja teiste ootamatustega – kõik ootamatud muudatused viivad fookuse tootmiselt eemale. Kui on vaja täita riigikassat, siis tulebki nii öelda makse tõstes, mitte rääkida tarbija käitumise mõjutamise soovist. Nii ei saa tootmist planeerida.

Kui tänu riikide isiklikele huvidele hakkab Euroopas murenema kaupade ja inimeste (Brexit) vaba liikumine, siis tahaks ka selle peatada. Väikese avatud riigina vajame ekspordile avatud Euroopat. Praegu aga liigume piiride sulgumise suunas.

Esiteks otsustaks, et pensionifondid jääksid Eestisse – pensionifondide tulu tuleks Eestit teenima panna. Mõtlen seda, kuhu raha investeeritakse ehk fondide juhtimisotsuseid.

Teiseks on meie lähedal asuvad jõukad riigid oma maksusüsteemis tasakaalustanud isiku ja ettevõtte tulumaksu. Maksuspetside hinnangul meil sel juhul maksukoormus isegi eriti ei suureneks, küll aga tähendaks võrdsemat kohtlemist – selle teeks ära.

Kolmandaks suurendaks radikaalselt väikeettevõtluse toetamist – maksude, regulatsioonide, aruandluse lihtsustamisega jne. Majanduse paindlikkuse aluseks on just väikeettevõtted, tänu neile on majandus ka kriiside ajal stabiilsem, nii et seda tasuks toetada.

Neljandaks suurendaks radikaalselt haridussüsteemi rahastamist. Vähemalt 30% võrra. Toetuste abil on palju investeeritud infrasüsteemi, aga liiga vähe inimestesse. Tahaks, et õpetajad oleks eliit, kelle ametikohtadele on konkurents.

Praegusel rahutul ajal ei sooviks, et korduks sel aastal toimunu – Brexit ja ebastabiilsus globaalses mõttes. Kõlab ehk vanamoodsalt, aga sooviks maailmarahu, sest paraku on turvatunde puudumine üsna aktuaalne teema.

Kohalikul tasandil sooviks, et linnastumise protsess pöörduks ja liiguks vastassuunas. Eestlane on maapiirkondadega seotud ja olla sealt eemale rebitud on paljudele probleem. Tahaks, et meil oleks ka maal hea elada. Ka finantsilises mõttes.

Rohtu selle vastu ma ei tea, aga neil, kes soovivad maal elada, peaks olema selleks võimalus. Sest maale minna soovijaid ja tahtjaid on palju, aga kaugeltki kõigil pole selleks võimalust. Maal elamine ja toimetamine tundub juba luksus. Töö pärast püsitakse sageli linnas. Ehkki soovitakse maal elada, pole see alati võimalik - seda tahaks muuta, sest keskkonnas, kus meile meeldib, oleme ka produktiivsemad.

Ei taha, et järgmisel aastal jätkuks sellised ootamatud arengud nagu sel aastal olid Brexit, Donald Trumpi presidendiks valimine, praegu Itaalias toimuv, Hollandi ebaselge seis jne.

Ei taha, et Euroopa nõrgeneks, nagu see praegu on. Ja naabritega ida poolt tahaks sõbralikult läbi saada. Jõudemonstratsioone pole tarvis ja ka sõjad on nii äärmuslikud nähtused, et need lõpetaks - mõtlen siin tervet maailma. Üldse võiks olla olukord rahulik ja äritegevuseks stabiilne.

Kohalikul tasandil ootaks selgemat visiooni, miks me midagi teeme ja mis suunas liigume. Põhjapanevaid muutusi pole ka uue valitsuse puhul näha. Oleks vaja pikaajalisemat plaani, sellist, mis meil kunagi varem oli, ja selgemat eesmärki.

Üksikutes valdkondades on sellega väga hästi, aga peame ise olema muutumiseks valmis ja katsetama uusi asju, kartmata vigu teha. Uut tiigrit turul ei paista, aga see on meie kõigi kätes. Kui teeme täna asju nii, nagu eile tegime, siis paremaks minna ei saa. Peame olema innovatiivsemad ja püüdma teha asju paremini, alustades väikestest asjadest.

Meie äriga seoses sooviks, et kütuse maailmaturu hind jääks sama madalaks kui see on viimasel ajal olnud. Aga see on ilmselt unistus.

Eesti oludes tunnistan ettevõtjana, et nii maanteeamet kui valitsus ei lisa näiteks liinilubasid puudutava näitel ettevõtluskeskkonda rohkem vabadust, vaid üritab kõike veel enam reglementeerida. Seda võiks vähem olla. Majandust viivad edasi edukad ettevõtted, kes suudavad töötajatele korralikku palka maksta, mis omakorda kajastub sisetarbimise suurenemises - nii et tasub ettevõtlusvabadust toetada.

Teiseks sooviks vähem populismi. Näiteks Brexiti ja Ameerika presidendivalimiste käigus on õhku visatud ja valikuid mõjutanud mitmed populistlikud lubadused. Katteta lubadusi võiks vähem olla, sest need võivad olla palju ohtlikumad, kui esmapilgul tundub.

Ettevõtjana on alati oluline ja paneb muretsema kõik töökäsi puudutav ning sellega kaasnevad regulatsioonid. Neid võiks lihtsustada, näiteks osalise tööajaga töökohtade puhul võiks teha muudatusi sotsmaksus.