Taavet Hinrikus: väga raske on meile järele jõuda

Rikaste TOPis tänavu teisele kohale kerkinud Taavet Hinrikuse jätab Äripäeva koostatud edetabel külmaks ja tema meelest on pigem kurb, et on inimesi, kellele on oluline taolises pingerivis kõrgel kohal olla. Nagu tulevasele Ameerika Ühendriikide presidendile, kelle valimisvõit ei olnud Hinrikuse jaoks üllatus. Maailmas toimuvaid muutusi jälgib ta põnevusega ega muretse veel, et need mõjutaksid rahvusvahelisi valuutaülekandeid pakkuva TransferWise'i käekäiku, sest usub, et oma tuleviku eest vastutavad nad eelkõige ise. 

Kuidas TransferWise’il läheb?

Meil läheb ikka hästi. Oleme avanud oma teenuse mitmes uues riigis, palganud inimesi juurde, suurendanud oma mahte. Kõik on läinud meeldivalt plaanipäraselt. Meie ülekannete maht on nüüd miljard eurot kuus.

Mis on kõige olulisem, mida olete viimase aastaga saavutanud?

Me oleme kasvanud ettevõttena tugevamaks. Kui aasta varem kasvas töötajate arv 200-lt 500-le, siis paratamatult sellega kaasnes paras kogus kaost. Sel aastal oli rahulikum ja selgem töö. Nüüd teame, mida teha paremini, ja teeme kõike paremini. Selline üleskasvamine toimub. Praegu on meil töötajaid üle 600.

Te olete end juba pangandusmaailma revolutsionääridena tõestanud. Kas nüüd on tekkinud ka mõni uus eesmärk, mida püüda?

Sellest on natukene vara rääkida. Praegu on meil UKs (Suurbritannias – toim) 8% turuosa ehk 8% inimesi, kes saadab raha Inglismaalt välismaale, teeb seda läbi TransferWise’i, mis on üsna suurepärane tulemus. Ei ole ühtegi uut finantstehnoloogia teenust, millel oleks samalaadne turuosa ükskõik kus maailmas. Mujal nii hästi veel pole, selle nimel on vaja kõvasti tööd teha.

Me oleme avanud oma teenuse äriklientidele, mis on uus tegevussuund, ja lansseerimise koostöö LHVga. Samasugune koostöö on ka pangaga Number26 Saksamaal. Nendega on piisavalt tegemist.

Teil on tekkinud Eestis ka konkurente või heas mõttes kopeerijaid nagu TavexWise või TransferFast. Kuidas te nende peale vaatate?

Kui aus olla, siis Eesti ei figureeri meil kasutajate poolest tipus. Võib-olla Eestis on TavexWise’il suur turuosa, aga kahtlen selles. Arvan, et Eestis on sama nagu mujal riikides.

Kui vaatame globaalselt, siis mõnevõrra arusaamatult ei ole meile kuskil ühtegi tugevat konkurenti tekkinud. Eks me ikka hoiame silmi väga lahti, aga ei näe kuskil, et oleks kedagi, kellel on tekkimas mingisugustki turuosa või mõistlikke mahtusid. Selliseid väikseid idusid on näha, aga keegi neist ei saavuta kasutajate seas sellist populaarsust. Ma arvan, et on vara rääkida kriitilisest massist, ükski neist ei saa hoogu sisse.

Kas olete valmis selleks, et teil võib minna raskeks?

Me oleme selleks valmis kogu aeg, aga väga raske on teha seda, mida meie teeme, kümme korda paremini. Me tegutseme kümme korda paremini kui pangad, oleme üle maailma keskmiselt viis kuni kümme korda odavamad, teeme makseid tihtipeale juba reaalaajas. Keeruline on pakkuda seda teenust meist veel viis korda odavamalt või teha seda kiiremini kui reaalajas. Seetõttu tunneme end üsna hästi. Väga raske on kellelgi meile järele jõuda.

Samas kui seda kuskil ei juhtu, oleks ka veider. Võib-olla mõnes riigis, kus me veel ei ole, on mõni kohalik konkurent. Võib-olla mingisuguses segmendis… Ärikliendi segmendis on tükk maad rohkem tegevust ja seal on teistsugused nõudmised, rohkem kliendigruppe ja konkurentsi kui eraklientide puhul. Ent meil on ka seal võimalik üsna palju saavutada.

Kuidas teil kahjumiga lood on?

Kahjumit on. Ta läheb kindlasti väiksemaks. Suures plaanis läheb kõik plaanipäraselt.

Millal võiks kasum tulla?

Ma arvan, et kasumi kohapealt ei olegi väga selget eesmärki. Oluline on hoolitseda selle eest, et me oleksime 10 aasta pärast olukorras, kus meil on võimalikult suur äri ja ka selle äri finantsprofiil on selline, millega oleme rahul. Selles vaatepildis kasumi-kahjumi täpne pilt ei mängi rolli ja kindlasti ei muutu järgmiste aastate jooksul kasumi tootmine meil eesmärgiks. Pigem üritame jätkuvalt investeerida meie ettevõtmisse nii kiiresti kui suudame.

Mida me jälgime väga aktiivselt, on meie sisemine kasumiprofiil erinevate kliendisegmentide ja turgude raames. Seal on pilt väga erinev. Kui vaatame erakliendi äri UKs, siis see on olnud kasumlik mõnda aega, aga seda kasumit investeerime muudesse segmentidesse, teistele turgudele. See üldpilt, mis tuleb välja, ongi selline keskmine pudru, millest Õhtuleht saab teha järeldusi.

Kas on mingeid välistegureid, mis on sel aastal TransferWise’i tegevust mõjutanud?

Kui oled väike iduettevõte, siis su mõttelaad on selline, et su tulevik sõltub ainult sinust endast. Sa ei saa jääda ootama, et toimuks kuskil muutus mingisuguses poliitikas või mõne riigi majandus hakkaks kasvama või kahanema. See mõttemall on meil siiamaani sama. Kindlasti on globaalsetel muutustel meile mõju, aga ma ei oska neid niimoodi välja tuua. Üritame leida rohkem põhjusi iseendast.

Te peate 600+ töötajaga ja kõigi nende kontoritega üle maailma ennast ikka veel idufirmaks?

(naerab) Ma arvan, et küsimus on mõttelaadis. Mõttelaadi poolest oleme ikka pigem start-up ja selline kasvutempo nõuab pigem ühtemoodi mõttemalli. Kindlasti on kohti, kus see muutub. On suurem ettevõte, suurem kliendibaas ja rohkem töötajaid, kelle eest vastutada. Kui sa reklaamid end kui 10 töötajaga start-up’i, on klientidel ühtmoodi ootused. Kui reklaamid end kui globaalset selle valdkonna liidrit, seab see teistsugused ja õigustatult kõrgemad ootused.

Mismoodi vaatate seda, mis praegu USAs toimub?

Põnevusega.

Kas see mõjutab ka kuidagi TransferWise’i tegevust? Olete murelikud?

Natuke vara on veel öelda. On võimalik välja tuua nii positiivsemaid kui ka negatiivsemaid stsenaariumeid. Ma arvan, et meid ootab ees üks tore rollercoaster (Ameerika mäed – toim).

Kas uskusite, et Trump võiks presidendiks saada?

Pärast seda, kui juhtus Brexit, on kõik võimalik. Me peame üritama sellest leida parimat ja üritama ka mõtestada, miks see juhtus. Ma arvan, et nende asjade juhtumiseks on midagi maailmas muutunud viimase 10 aasta jooksul – majanduskriisi põhjused, on suur osa inimesi, kes ei ole rahul sellega, mis toimub. Mõnda aega on toimunud protsessid, mis on selle olukorra tekitanud. Sellest on oluline aru saada.

Kas Brexit pani ka TransferWise’i oma tegevusi ümber vaatama?

Nii ja naa. Me jätkame tegutsemist Londonis. Aga muretseme kahe asja pärast – esiteks talentide vaba liikumine. Kõige äärmuslikum on see, kui mina ja Kristo (Käärmann, TransferWise'i kaasasutaja - toim) peaksime tulema tagasi Eestisse (naerab). Pigem on ikkagi küsimus selles, et kui tahame palgata inimesi juurde, siis kui lihtne on neid tuua Inglismaale nii Euroopast kui ka mujalt maailmast. See on selgelt asi, mis mõjutab väga tugevalt Briti majanduskliimat. 

Teine küsimus on finantsregulatsioon. Me uurime, kuhu võiksime luua oma Euroopa peakontori. Meil on kaks kontorit olemas Euroopas: Eesti ja Ungari. Aga kaalume ka muid riike, kus on suuremad finantskeskused, regulaatorid on rohkem kogenud ja muu Euroopaga rohkem põimunud.

Mida arvate valitsuse vahetumisest Eestis?

Muutused on ju üldjuhul head. Reformierakond on hästi kaua olnud, sellepärast on hea natukene tuulutada.

Kas olete Reformierakonda valinud?

Olen.

Sellest hoolimata leiate, et on hea, kui nad saavad vahepeal midagi muud teha?

17 aastat on harukordselt pikk aeg, sellest vaatepunktist tuleb tuulutamine kindlasti kasuks nii Reformierakonnale kui ka teistele. Võib-olla näeme, et tegelikult teised on veel halvemad või paremad. Natukene on koomiline vaadata, kuidas uus valitsus tuleb ja kobistab, aga eks nad harjutavad. Neile peaks võimaluse andma.

Kas olete vaadanud, milliseid muutusi uus valitsus plaanib?

Natukene. Mulle tundub, et maksude kohapealt on tehtud liiga palju liiga kiiresti. Ettevõtjana on selgus, kindlus ja samm sammu haaval astumine parem kui see, et nüüd tuleb uus valitsus ja teeb suure hurraaga palju asju ära ja siis järgmised kaks ja pool aastat parandab neid. Siis tuleb järgmine valitsus ja hakkab tagasi muutma asju ja nii edasi.

Kas on midagi sellist, mida ei tohiks muuta, mis tuleks rahule jätta?

Pigem on küsimus mõistlikkuses. Öelda, et on mingid kohad, mis on tabuteemad, mida ei puuduta, on sama halb, kui kõike korraga muuta. Lihtsalt tuleks tegutseda kaalutletult, kõigi osapooltega läbi rääkida ja olla eesmärkides avatud, et miks me seda teeme ja mida üritame saavutada. Ja siis mõõta, kas tulemused tulevad või ei tule. Väga lihtne on teha populistlikke asju.

Sel aastal on Eestis olnud suur teema korruptsioon, eriti Edgar Savisaarega seonduv – kuidas ettevõtjad said väidetavalt Savisaarelt raha eest teeneid. Kas see on teie meelest selline teatud vanema põlvkonna ärimeeste tegutsemise loogika või pigem konkreetsetes inimestes kinni?

Ma arvan, et see on kinni keskkonnas. See tuleb nõukogude ajast, kus oli oma osa headel kommetel, et kui sa läksid Moskva rongile, võtsid kaasa kommikarbi ja andsid vagunisaatjale, et ta sinu eest hoolitseks. Selline suhtumine võib-olla levis igale poole, et viidki kommikarbi linnapeale, et saada ehitusluba, ja sealt edasi on piir heade kommete ja korruptiivse tegevuse vahel väga õhuke. See on paratamatu, et niimoodi on läinud.

Sel sügisel on palju kirgi kütnud ka Toomas Hendrik Ilvese Ärma talu ja EASi saaga. Välismaal nähakse, et me ei oska oma presidendi teeneid hinnata. Kuidas teile tundub?

Kindlasti on temal väga suur teene Eesti maine kasvatamisel viimase 10 aasta jooksul. Seda ei tohiks kuidagi alahinnata. Kui vaatame, mida tegi eelmine president versus Toomas Hendrik Ilves, siis see on tohutult suur vahe. Selge see, et see ei paista välja inimestele Eestis.

Kas avaliku raha kasutuse probleem on selle kõrval tühine?

Tühine ei ole õige sõna. Kuidas võrrelda Ärma talu Eesti mainega? Neid ei saa panna ühele kaalule kuidagimoodi. Tuleb võtta tarkade meeste konsiilium ja lasta neil see välja arvutada.