OMX Baltic−0,46%269,56
OMX Riga0,18%875,39
OMX Tallinn−0,57%1 722,97
OMX Vilnius−0,24%1 042,44
S&P 5000,53%5 948,71
DOW 301,06%43 870,35
Nasdaq 0,03%18 972,42
FTSE 1000,79%8 149,27
Nikkei 2250,39%38 173,93
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%106,03

OMX Baltic−0,46%269,56
OMX Riga0,18%875,39
OMX Tallinn−0,57%1 722,97
OMX Vilnius−0,24%1 042,44
S&P 5000,53%5 948,71
DOW 301,06%43 870,35
Nasdaq 0,03%18 972,42
FTSE 1000,79%8 149,27
Nikkei 2250,39%38 173,93
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%106,03

02.01.17, 06:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riito endine projektijuht räägib suu puhtaks

Riito Ehituse endine projektijuht Meelis Matt tunnistas, et pidi allhankijatele raha nii-öelda välja rääkima. Pidevad rahamured olid ka üks põhjus, miks ta firmast lahkus.

Marge Ugezene

Riito Ehituses töötanud projektijuht kirjeldas, kuidas rääkis allhankijatele töötasu välja.

Riito Ehituses töötanud projektijuht kirjeldas, kuidas rääkis allhankijatele töötasu välja. Foto: Andras Kralla

Riitole töid teinud alltöövõtjad kiidavad neli aastat Riito palgal olnud Matti siiani, see-eest Riitole häid sõnu napib. Matt võitis väikefirmade poolehoiu, sest aitas töötasu kätte saada. Kui Matt Riito ukse ootamatult enda taga kinni pani, veeresid asjad alltöövõtjate hinnangul pidurdamatult allamäge.

Praegu on Matt objektijuht ettevõttes Tarrest LT. „Siin on ikka asjad teistmoodi. Kui on arve tähtaeg, siis tasutakse,“ tõdes Matt.

Järgneb vestlus Meelis Mattiga.

Millised olid Riitos põhiprobleemid?

Eks need olid ühed ja samad. Aktid olid allkirjastatud. Läksid maksmisele, aga ei tasutud.

Küsisite, miks nad ei maksa?

Loomulikult. Käisin juhatuse juures ja küsisin, millal makstakse. Objekti rahalistes asjades suhtlesin Erik Liiviga.

Kas ta põhjendas, miks nad alltöövõtjatele raha ei kanna, kuigi tööd on lõpetatud ja nendega probleeme polnud?

Põhjendused jäid nendesse raamidesse, et raha ei ole. Kui mõne teise objekti rahad tulevad, siis maksavad. Samas objektid, millega mina tegelesin, olid üldjuhul rahavoogude mõttes plussis ja kõik arved said tasutud, välja arvatud minu viimane objekt Riitos. Eks nad tõid ettekäändeks teisi objekte. Neid rahasid ei võetud objektipõhiselt, vaadati tervikut.

Miks te ära läksite?

Üks põhjus oli, et polnud võimalik tööd teha. Meie kui peatöövõtja tööriist on alltöövõtja ja kui neid ei ole, siis ei saa tööd teha. Alltöövõtjad keeldusid maine tõttu. Jutud liiguvad, Eesti on väike.

Kui Riitosse tööle läksite, siis teadsite mainest?

Teadsin küll. Erik Liiv tegeles kõvasti maine parandamisega ja isegi vanade võlgnevuste likvideerimisega maksegraafikute alusel, aga minu andmetel see võib-olla aasta toimis ja siis läks asi jälle allamäge.

Kus siis kurja juur on? Kui ütlete, et aasta aega toimis ja siis läks allamäge.

Otsest kurja juurt ei ole: sellist olukorda, kus raha on palju ja keegi maksta ei taha, polnud, vaid olid kahjumlikud objektid.

Millest tekib kahjumlikkus?

Tavaliselt võetakse peatöövõtja puhul objekt sisse arvestades, et seal saab asju ratsionaliseerida. Mitte halvemaks muuta, vaid soodsamaks: asendusi ja asju teha. Kui see ei õnnestu, siis objektid lähevad paratamatult miinusesse. Ka tellija jäik seisukoht võib olla üheks põhjuseks.

Miks tekib seesama probleem Riitol ja temaga seotud ettevõtetel? Samade inimestega seotud ettevõtete probleemid on aastaid samad.

No nii see on jah, aga ei saa öelda, et see probleem ainult Riitol ja temaga seonduvatel ettevõtetel tekib.

Miks nii on? Milles see kinni on?

Ma ei oskagi otsest põhjust öelda, miks. Suuremad ja võimsamad firmad suudavad oma kahjumlikke objekte finantseerida ja kinni maksta kahjumid. Minna edasi. Aga Riitol polnud võib-olla ressursse. Tekkis see, et kui objekt on kahjumis, pole raha, siis ei ole ka alltöövõtjatele raha maksta.

See, et pole maksta, hakkab kusagilt pihta.

Võimalik, et valed otsused: milliseid objekte võtta ja milliseid mitte. Kindlasti on ka see. On näiteid, kus võetakse suurte riskidega objekte sisse ja niimoodi ta läheb.

Kui sihilik see käekiri on? Majandusotsused, alltöövõtjatele mittemaksmine. Kui nad ei taha enam töid teha, kutsutakse uutele objektidele – siis makstakse vanu võlgu.

Loomulikult need asjad on sihilikult tehtud, et võta uus objekt ja maksame vanad ära. Riitol on vaja tööressurssi, mida neil ehitusturul napib. Sihilikult maksmata jätmine… Sellega on nii ja naa. Keegi kogemata maksmata ei jäta, aga kas see tuleb ressursipuudusest või lihtsalt pahatahtlikkusest, ei oska ma öelda.

Mõnikord lihtsam, vahel keerulisem

Allhankijate leidmise keerukus on keskpärane ning töötatakse aastaid samade firmadega. Olenevalt hooajast ja tööde eripärast on see mõnikord lihtsam, vahel keerulisem. Vastab tõele, et Riito Ehitusse tööle asudes püüdsin mitu aastat ettevõtte maine- ja maksekultuuri parandada ning osalt teatud aja see ka õnnestus. Probleemid tekkisid pigem aasta teisel poolel, kuid nende sisuks ei olnud alapakkumised, vaid osalt valesti valitud objektid.

Nõustun, et kindlasti tehti valesid otsuseid, milliseid objekte võtta, milliseid jätta. Loomulikult püütakse ettevõtet säilitada, muidu poleks alustanud ka saneerimismenetlusega. Osaletakse edasi hangetel, see on saneerimiskava lahutamatu osa ning võimaldab rahavoo stabiliseerumisel hakata täitma saneerimiskava, kui see kinnitatakse.

Eesmärk omaette ei ole Sand Ehituse tulevik, sest keskendutud on Riito Ehituse võimalikult edukale saneerimisele. Sand Ehitusel puudub igasugune maine ning milliseks see kujuneb, näitab aeg. Esimene suurem ehitusobjekt on Pärnus kohe valmimas ning eks sealsele koostööle annavad hinnangu kohalikud töövõtjad ja tellija.

Erik Liiv

Riito Ehituse omanik

Kui väga Riito valib, kellele maksta raha ära ja kellele mitte?

Makstakse üldjuhul nendele, kes järgmisi objekte ka võtavad.

Kui võetakse uued objektid, makstakse vana võlga, siis millise tõenäosusega jääb uuest objektist mingi summa õhku rippuma?

On selliseid juhtumeid. Tõenäosust ei oska öelda. Hoitakse konksu otsas pidevalt, et oleks motivatsiooni järgmist objekti teha.

Ettevõtjad olid nõus tulema objektile, sest teie olite seal projektijuht.

Selliseid ettevõtjaid on küll, kes on mulle alati teinud. Olen suutnud selle raha nii-öelda välja rääkida ja nad on järgmistel objektidel töötanud, aga nüüd, kui ära läksin, siis vist pärast seda ei liikunud seal midagi edasi.

Kuidas raha väljarääkimine käis?

Mina saatsin juhatuse liikmetele kulutabeli, tegin makseettepaneku. Kui seda õigeks ajaks ei tasutud, siis käisin isiklikult rääkimas, et palun tasuda – kõik on tehtud ja korras.

Paljudel kordadel öeldi, et praegu veel ei saa. Näiteks makstakse paari nädala pärast. Rääkisin alltöövõtjatega läbi. Üldjuhul nad tulid vastu.

Mida te arvate Riito saneerimisest?

Arvan, et püütakse ettevõtet säilitada, kuna referentsid ja pädevus on olemas. Nad ei saa praegu Riitot likvideerida. Neil on vaja hangetel osaleda.

Milline saab olema Sand Ehituse tulevik?

Arvan, et keeruline. Eks ta läheb vana rada pidi edasi, selles mõttes, et raske on alltöövõtjaid leida. Keeruline on nendel ehitussektoris kindlasti, sest kõik teavad neid seoseid.

Seoseid teatakse aastaid, aga töid tehakse ikkagi. Kas see on üldse takistus?

On ikka. See on väga suur takistus. Kui mina ise seal töötasin, siis… Miks lähevad objektid tähtajast üle, miks on kvaliteediprobleemid… Head ja pädevad alltöövõtjad ei teinud meile tööd. Tuli otsida alltöövõtjaid, kes mujal tööd ei saa.

Kahepoolne suluseis.

Jah. Oli ka häid alltöövõtjaid, aga vähe.

Marge Ugezene

Riito Ehitus

Seotud lood

Sisuturundus

14.11.24, 16:24

Lindström: müügiinimeste tugevuste arendamine hoiab tiimi motiveeritu ja tulemuslikuna

Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.