Hanschmidt kahetseb Eesti Gaasi ostmist

Värske valitsuse otsusega kerkib maagaasi aktsiisimäär aastatel 2018 kuni 2020. Igal aastal on kasv 25% ning iga eelneva aastaga võrreldes kallineb maagaasi lõpphind 2,5 kuni 5,4 protsendi võrra.

“Eks oleme praegu hirmul,” lausus Hanschmidt, kelle arvutused ütlevad, et gaasiaktsiis kosub 2014. aastast kuni 2020. aastani 3,4 korda.

Majandusministeerium gaasiaktsiisiga seotud küsimustele ei vastanud, pidades parimaks selgitajaks rahandusministeeriumi. “No ma ütlengi, et Eestis on energiasektor üksikute huvigruppide kasuks nii kaldu kui vähegi võimalik. Eks majandusministeerium saab samamoodi aru, et sektoris turumajandus nagu ei toimi,” lausus Hanschmidt.

Aktsiisitõus toob eedatavalt riigieelarvesse tulu 2018. aastal 6 miljonit, 2019. aastal 11 miljonit ja 2020. aastal 19 miljonit eurot.

Konkurentidel eelis

Eestis on gaasiaktsiis Hanschmidti sõnul 5 kuni 15 korda kõrgem kui põhilistel konkurentidel Lätis, Leedus ja Poolas. Nii avavad investorid rahakotirauad meelsamini just nendes odavama gaasiga riikides, mitte Eestis. Samuti ei julge siin juba tegutsevad firmad laieneda, mis omakorda mõjutab Eesti Gaasi, märkis Hanschmidt.

Ta sõnas, et üldiselt käib kütuse maksustamine saastetaseme põhjal. See tagab, et turg on ettevõtjatele prognoositav. “Kui Gazpromilt Eesti Gaasi ostsime, kartsime Venemaa riski, aga tuli hoopis Eesti poliitiline risk,” ütles Hanschmidt. “Me ei näinud ette, et gaasi nii ootamatult ja kõrgelt maksustatakse.”

Varem on gaasitarbimine püsinud languses, kuid mullu tõusis 28%. “Kui kasvame, siis riik saab ju rohkem raha. Aktsiisi ei ole vaja nii järsult tõsta,” sõnas Hanschmidt.

Rahandusministeeriumi teada on gaasiaktsiisi tõusu tõttu enim nurinat kostunud tööstusettevõtetelt. Seega lubas valitsus, et otsib võimalusi, kuidas aktsiisipoliitikat energiamahukatele ettevõtetele leevendada. Ettepanekud, kuidas seda teha, esitavad rahandus- ja majandusministeerium valitsusele kevadel, kui käib riigieelarve strateegia koostamine.

"Energeetikasektoris on lobimajandus"

Energeetikasektoris konkurentsi ei ole, on lobimajandus, ütleb Eesti Gaasi nõukogu esimees Ain Hanschmidt ja lisab, et sektoris on tegijad need ettevõtjad, kes suudavad endale häid seadusi saada.

Siiski paistis Hanschmidt eelmisel aastal silma väga eduka aastaga, tänu millele jõudis ta Äripäeva aasta ärimehe tiitli nominentide sekka.

Järgneb intervjuu Ain Hanschmidtiga.

Milline võib gaasi kallinemise tagajärg teie jaoks olla?

Ei julge enam nii palju investeerida nagu sel aastal. Mullu investeerisime 340 miljonit eurot. Peaksime selle tagasi teenima, aga kui keskkond muutub nii drastiliselt igasuguse diskussiooni, debati ja läbirääkimisteta … Keegi tuleb öösel, istuvad laua taga ja panevad viie aasta poliitika paika niimoodi, et ettevõtjatega ei räägita. See mõjutab investeerimiskeskkonda kindlasti halvemuse poole.

Aga kui rääkida gaasist.

Euroopa Liidu ja Eesti riigiametnike seisukoht on, et kui on puhas ja kõrge väärtusega kütus, siis maksustatakse seda vähem. Maksustamise aluseks on keskkonnamõju, saastetase. Üks on süsihappegaas, aga oluline on ka peenosakeste saaste. Kui võrrelda raske kütteõliga, siis seda maksustatakse 25 000 korda madalamalt kui gaasi. Gaas on üks puhtamaid, aga seda maksustatakse Eestis viis korda kõrgemalt kui sütt ja põlevkivi.

Energeetikasektoris konkurentsi ei ole. Üllatas, et ei ole turumajandust. Eksisteerib lobimajandus. Ettevõtjad, kes suudavad endale häid seadusi saada, on energiasektoris tegijad.

Energiaallikad peaksid olema mitmekesised. Gaas, mis on loodussõbralik, on Ameerika Ühendriikide kasvu aluseks, aga meie ujume vastuvoolu.

Madrid, Pariis, Ateena ja Mexico keelavad aastal 2025 diiselmootoritega sõidukid ära. Õigesti teevad, et teatavad sellest pikalt ette. Ettevõtjad saavad oma tegevusi kujundada.

Kui sa investeerisid mõttega kasvada, laieneda ja areneda ning nägid gaasis võimalusi, siis praegu on ikka oluliselt raskem edasi minna.

 Kuhu te mõtlesite gaasiga seoses veel investeerida?

Meie oleks läinud järgmisesse etappi ja investeerinud valdkondadesse, mida tänu odavale gaasihinnale saab arendada. See on tööstus, mis kasutab gaasi toorainena. Kui Ameerika Ühendriike vaadata, siis nad plaanivad odava gaasiga seoses investeerida etüleenitööstusesse 41 miljardit dollarit ja väetisetööstusesse 25 miljardit dollarit. Kogu maailm arendab odavaga gaasiga oma majandust.

Kui oleksite teadnud, et koalitsioon otsustab …

(Katkestab) Et kuue kuu jooksul tuleb oluline muudatus, ei oleks teinud jah.

Ei oleks ostnud Eesti Gaasi?

Ei. Kui oleks teadnud, et Eesti poliitiline risk realiseerub.

Kas olete mõne poliitikuga sel teemal rääkinud?

Oleme-oleme. Aga ega see on ühepoolne rääkimine.

Kellega?

Praegu tahame kõigiga rääkida. Oleme jõudnud rääkida rahandusministriga. Tahame rääkida peaministri ja majandusministriga. Nende jutule ei ole veel pääsenud.

Kui vaadata arenenud riike ja kuidas majandust juhitakse, siis majanduspoliitika pannakse paika pikaajaliste debattidega. Kui tahame saada nelja- või viieprotsendilist majanduskasvu, siis seda saab vaid avatud valitsemisega, mille sisu on pidev dialoog ja koostöö ettevõtjate ning riigi vahel. Riik peab ka olema paindlik ja ettevõtjate huve kaitsma. Mitte niimoodi, et vaid maksustame ära. Kui majandus kasvab, siis energia on üks olulisi sisendeid. Odav energia on üks tähtsamaid.

Näiteks Nitrofert, mida Äripäev aastaid tagasi hindas parimaks ettevõtteks … Energia hind aeti üles ja seda ettevõtet enam ei ole. Väga energiamahukad ettevõtted on väga kõrgelt automatiseeritud. Seal saavad inimesed kõrgeid palkasid. Sa ei saa neid asju arendada, kui energia hind on kallis.

Aga kellegagi ei ole debateerida. Lihtsalt tehakse maksukobar ära – lähen jõuga ja panen matsu ära. Kogu lugu, eks. Räägitakse mõju-uuringust ja avatud valitsemisest … Seda oleks vaja.

Üritate lobi teha.

Me ei oskagi lobi teha, püüame minna ja ministritega rääkida. Ja vaatame, kas saame asja paremaks.

Või olete sellega hoopis hiljaks jäänud?

Kui lobi on seadustamata, siis me ei saa hiljaks jääda. Praegused koalitsioonipartnerid on rääkinud, et tahavad avatud valitsemisele üle minna. Loodame siis, et minnakse.

Väikeaktsionärid loobusid Eesti Gaasist

Väikeaktsionärid nõustusid hiljuti müüma oma osaluse Eesti Gaasis, maksma läks see Ain Hanschmidti firmale Infortar peaaegu miljon eurot.

“Ostsime Eesti Gaasi ära ja investeerime, mis tähendab, et tegelikult lähima viie aasta jooksul ei näe me varianti, et saame dividende maksta,” selgitas Hanschmidt, miks eranditult kõik väikeaktsionärid läksid kaasa oktoobri lõpus Eesti Gaasi aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul välja käidud aktsiate müügiettepanekuga.Nad said sama pakkumise, mille Fortum ja Gazprom ehk 0,669 eurot 0,1 euro nimiväärtusega aktsia eest.

ASi Infortar tütarettevõte Trilini Energy sõlmis selle aasta veebruaris lepingu 51% suuruse osaluse soetamiseks Fortumilt ning mais 37% osaluse omandamiseks Gazpromilt. Itera Latvija loobus oma osalusest augustis.

Eesti Gaasi ost on Hanschmidtile, Enn Pandile ja Kalev Järvelillele maksma läinud kokku 66,3 miljonit eurot.