Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tulekul miljardiinvesteering

    Eesti metsatööstuses kaua tegutsenud investorite grupp plaanib teha Eestisse 1 miljardi euro suuruse investeeringu.

    Investeeringuplaani taga on Est-For Invest OÜ. Ettevõtte juhid on tuntud Eesti metsandusärimehed Margus Kohava ja Aadu Polli. Ettevõtte tuumikinvestorid on endised Sylvesteri omanikud, kes nüüd veavad ettevõtteid nagu Combiwood ja Kaamos Group, aga ka konkureerivad metsatöösturid, näiteks AS Lemeks.
    Äripäevale teadaolevalt on Eesti metsanduse raskekahurväel plaanis rajada puidurafineerimistehas, mis alustaks tööd esialgse plaani kohaselt 2022. aastal. Kuni 700 000 tonnise tootmisvõimusega tehases toodetaks lisaks tselluloosile ka teisi puidust toodetavaid aineid nagu hemitselluloos ja ligniin. Tootmise kõrvalsaadusteks on muuhulgas tallõli ja roheline energia.
    Tõsi, projekti algatanud investorid alustavad analüüsi- ja uurimisetapist. Asukohaks kaalutakse mitut asukohta üle Eesti, kuid selle eelduseks on, et sobilik maatükk oleks pindalaga umbes 100 hektarit ning toormematerjal ehk puit oleks mõistlikul kaugusel. Samuti on vajalik toimiv logistiline võrgustik ehk raud- ja maanteed, veele ligipääs ja oskustööjõu olemasolu.
    Kui tänane puidueksport oleks täielikult suunatud uude tehasesse, oleks selle vajadused kaetud, ent tehas saaks kaasata ka Läti metsavarusid.
    Kohava ja Polli ütlesid täna pressikonverentsil, et tegu oleks läbi aegade suurima tööstusinvesteeringuga Eestis ja valminuna oleks tehas kõige modernsem kogu Euroopas. Tehase loodav lisandväärtus oleks 210–270 miljonit eurot, mis moodustaks 1,1-1,4 protsenti Eesti 2015. aasta SKPst. Võrreldes praegu Põhjamaadesse väljaveetava toormaterjaliga väärindaks tehas puidutooret 4-5 korda kõrgemalt, rääkisid nad.
    Kohava sõnul oleks tehase rajamisel positiivne mõju kogu regiooni metsandussektorile ja Eesti majandusele tervikuna. “Tehas suurendaks Eesti eksporti 250-350 miljoni euro võrra aastas, kusjuures toodete ekspordi koguväärtus kasvaks 2-3 protsendi võrra. Tehase ehitamise tulemusena tõuseks kogu Eesti töötleva tööstuse sektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta 7-9 protsenti," selgitas Kohava. Tehas looks ligikaudu kakssada oskustöökohta pealinnast väljaspool ja lisaks tekiks 500-700 töökohta tehast teenindavas väärtusahelas.
    Kohava ja Polli sõnul toodaks tehas pidevalt ja stabiilselt 25 protsenti rohkem taastuvenergiat, kui ise tarbib. Taastuvenergiast toodetud elektri tootmine suureneks Eestis 34-45 protsenti.
    Kohava rõhutas, et investorid soovivad tihedat koostööd avalikkusega. “Meie jaoks on äärmiselt oluline teha konstruktiivset koostööd kõigi huvirühmade, teadusringkondade ning võimalike kaasinvestoritega, et tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks kõigile keskkonnanõuetele, oleks sotsiaal-majanduslikult kestlik ja kooskõlas Eesti ühiskonna huvidega,” rääkis ta.
    Projekti algatanud ning uuringu- ja analüüsietappi rahastavad investorid esindavad 100 protsenti Eesti kapitali. Hilisemas faasis kavatsetakse positiivse investeerimisotsuse korral kaasata strateegiline investor ja/või finantsinvestor. Projekti finantseerimisel eeldatakse rahvusvaheliste pankade sündikaadi osalemist. Ühe võimalusena kaalutakse ka raha kaasamist kohalikult kapitaliturult.
    Planeeritava tehase investorite gruppi kuuluvad Aimar Varula, Arvo Türner, Heiki Vahermets, Peedo Pihlak, Toomas Mets ja Virko Lepmets (OÜ Combiwood), Peeter Mänd (Ivard OÜ), Kaido Jõeleht (Kaamos Group), Jüri Külvik (Lemeks Grupp), Mati Polli (Tristafan OÜ) ja Tiit Nilson (Woodwell).Projekti nõustajate hulka kuuluvad puidurafineerimisvaldkonna rahvusvaheline ekspert Daniel Paalsson, konsultant makromajanduslikes küsimustes professor Urmas Varblane, advokaadibüroo Raidla Ellex, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR ja Kommunikatsioonibüroo JLP.
    Sylvesteri miljonid
    Äripäev kirjutas hiljuti, et kui vaadata viimaste aastate Rikaste TOPe, siis oma vara pidevate kasvatajate hulgas hakkavad silma endise Sylvesteri neli asutajat ja suuremat omanikku. Näiteks Aadu Polli isa Mati Polli on aastatel 2014-2016 kasvatanud oma vara 10,1 miljoni euro võrra.
    2002. aastal Stora Ensole müüdud Sylvesteri endiste omanike firmadel on läinud igati hästi. Äripäev vaatles 32 endise Sylvesteri aktsionäri omanduses (vähemalt 20protsendiline osalus) 81 aktiivselt tegutsevat firmat ja selgus, et nende firmade koondkäive oli 2015. aastal 276,97 miljonit eurot. Koondkasum oli 36,04 miljonit eurot.
    Tegelikult oli vaatluse all veel 29 firmat – tegu on endiste Sylvesteri omanike investeerimisfirmadega, mille kaudu nad rahastavad oma ärisid ja projekte. Kui summeerida tegutsevate firmade ja investeerimisfirmade jaotamata kasum, siis kokku on seda 343,39 miljoni euro väärtuses. Ehk 1,94 korda rohkem kui Stora Enso maksis Sylvesteri aktsiate eest.
    Sylvesteri miljonite kasvuloost saad pikemalt lugeda siit. Allolevast graafikust saad aga vaadata, kuidas endiste Sylvesteri omanike äridel läheb.
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohitid: kinnisvara hind jõuab aastaga tippu
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Euroopa tarbijaühendused esitasid Temu peale ühiskaebuse
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.