Lavly Perling: võtame vahele toetuste väljapetjad ja pankrotimeistrid

Euroopa Liidu toetusi petsid skeemitajad mullu välja 9 miljoni euro jagu. Politsei peadirektori Elmar Vaheri arvutuste järgi saaks selle raha eest kümmekond koolimaja korda teha ning taolise valgekraelise kuritegevuse avastamine ja vähendamine on nii politsei kui ka prokuratuuri prioriteet. Organiseeritud kuritegevus kannab Eestis üha valgemat kraed.

Järgneb intervjuu peaprokurör Lavly Perlinguga:

Kui altid on ettevõtjad tegema riigiga koostööd majanduskuritegude avastamiseks ja ennetamiseks?

Selles on arenguruumi, aga aasta-aastalt on saanud üha selgemaks, et piir ei lähe mitte era- ja avaliku sektori vahelt, vaid aususe ja ebaaususe vahelt. Koostöö on seda parem, mida rohkem näitame ettevõtjatele seni tehtuga, et oleme riigi õiguskaitseorganina nende teenistuses, et me võitleme korruptsiooni ja altkäemaksuga riigi usalduse nimel ja selle nimel, et keegi ei saaks konkurentsieelist oma ebaausate ettevõtetega. Üha enam tulevad ettevõtjad ise riigiprokuratuuri rääkima, millist kuritegu nad arvavad olevat toime pandud. Aga nad võiksid kindlasti julgemalt täita oma kodanikukohust – anda ütlusi, tuua tõendeid.

Oleme saanud teha head koostööd ka advokatuuriga, sest majanduskuritegudes pole ju advokaadid teisel pool seina, nad on kannatanute esindajad. Ausa turu põhimõtete rikkujate vastu saame koos nendega võidelda. Oluline, et meil oleks erasektorile midagi ette näidata – näete, need on asjad, mille üle riik on uhke! 1,3 miljoni euro jagu PRIA pettusi oleme vahele võtnud, 800 000 euro jagu oleme konfiskeerinud, püüame seda raha riigile tagasi saada.

Kuidas valgekraede skeemid PRIA, EASi jt toetuste väljapetmisel on aja jooksul muutunud? Kas need on läinud peenemaks ja konspireeritumaks?

Euroopa Liidu toetuste väljapetmise võtsime 2015. aastal majanduskuritegude prioriteediks, me ei uskunud alguses, et neid muudkui tuleb ja tuleb. Oleme konfiskeerinud praegu päris suured summad, kuid ma ei näe, et skeemid oleksid ülemäära keeruliseks läinud. Pigem on süsteem puhastunud, nähakse, et neid kelmusi pole enam nii kerge toime panna, riik võtab pärast vara ära ja petturile jääb lihtsalt häbi.

Kas Eesti-suuruse riigi jaoks on ELi toetuste väljapetjate ja selle üritajate arv ootuspärane või pigem üllatavalt suur, kui need on majanduskuritegude seas omaette fookusesse võetud?

Selliste petturite arv on ootuspärane, aga muljetavaldavad on summad, mida on püütud välja petta. Oleme tuvastanud PRIA-lt toetuste väljapetmise uurimisega kuritegelikud ühendused. Need on head näited sellest, et me ei avasta mitte üksikuid episoode, vaid suudame jõuda lohe südameni.

Kuidas tundub, kas ELi toetusi jagatakse kergekäeliselt, võrreldes sellega, kui efektiivselt suudetakse nende kasutamist või üldse toetuse saajaks sobimist kontrollida?

Oleme teinud üha enam koostööd PRIA ja EASi sisekontrolliga, kui see toimib, on järelevalve veel tugevam. Mina ei julge küll öelda, et neid toetusi liiga kergekäeliselt jagataks. Küsimus pole selles, et neid asju saaks iga hinna eest menetleda, vaid selles, et kahju jääks saabumata.

Millised valgekraede kuriteod valmistavad riigile praegu enim peavalu?

Nüüd tuleb majanduskuritegevuses tähelepanu pöörata minu meelest pankrotikuritegudele. Seal on olukord halb. Kui kõige halvemas mõttes likvideerijate ja pankrotimeistrite tegevus rikub erasektori ausat konkurentsi, peab riik sekkuma ja turgu puhastama.

Viimasel ajal on jõudnud kohtu ette mitu krediidikelmust, kus kiirlaenukontorid ja mõni pank on andnud kergekäeliselt laene kodututele ja narkomaanidele. Laenuandjatel pole motivatsiooni tausta kontrollida, sest pettusega saadud laenusummad moodustavad nende käibest liiga väikese summa (2015. a ligi 1,3 mln eurot). Kuidas seda probleemi peaks lahendama?

Siin tuleb mängu riigi teavitamiskohustus. Neile tuleb selgitada, et kuigi selliste laenude summa võib tunduda väike, tuleb sellest teada anda, sest selle taga võib olla suur süsteem, mis väärib murdmist. Kui pangad jt asutused ei anna teada oma väikestest summadest, millega pettuste ohvriks langevad, siis kuritegelik grupp kasvab suuremaks ja võimsamaks, tuleb lõpuks nende juurde tagasi ja petab juba palju suurema summa välja.

.