Vastse valitsuse maksupoliitika kohta pole häid sõnu öelda mitte ühelgi Äripäeva küsitletul – peale ametiühinguliidri.
- Valitsuse majanduspoliitika on nagu Kört-Pärtli särk pühapäeva hommikul. Foto: PantherMedia/Scanpix
„Jääb ikkagi üle imestada, kuidas maksuettepanekud lähevad lendu, neid võetakse tagasi, neid muudetakse, ja tulemuseks on midagi sellist, mida Oskar Luts nimetas Kört-Pärtli särgiks pühapäeva hommikul,“ leiab Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski. „Automaksu ettepanekut muudeti vist vähemalt kolm korda.“ Bahovski näeb maksurabelemises soovi eelarve kokku lappida, aga mitte majanduse alustalasid turgutada, st suurendada võimalusi raha juurdetulekuks. Hüplik maksupoliitika viib tema sõnul paratamatult selleni, et välisinvestorid hakkavad mõtlema, kas tasub oma raha siia ikka tuua. „Äkki kolme nädala pärast tuleb mingi uus maks? Või muutub vana?“
Juhtimiskonsultant Raimo Ülaverele tundub, et maksumuudatuste meetodiks on „Vaatame, mis saab“. „Tulistatakse mingi ettepanek välja, ja siis vaadatakse, mis saama hakkab. Kaalukas argument maksumuudatuste tegemiseks ei tundu olevat mitte elu paremakstegemine, vaid kulukate lubaduste täitmine. Kõigepealt on käidud välja lubadus suur raha välja maksta, ja siis vaadatakse, kust see raha eelarvesse tulema peaks.“ Ülavere sõnul võiks aga maksumuudatuste eesmärk olla ärikeskkonna parandamine, inimeste elu lihtsamaks ja väärtuslikumaks muutmine.
"Pisut eluvõõras lähenemine?"
„Selle asemel, et läheneda asjale süsteemselt, lastakse entusiastidel leiutada parendusi, mida pärast huvirühmad veel suurema entusiasmiga sõelapõhjaks põmmutavad,“ kirjeldab ettevõtja Olari Taal valitsuse maksupoliitikat. Tema meelest olnuks palju mõistlikum moodustada majandusteadlastest-spetsialistidest koosnev rühm, kes töötab välja paar kompleksset varianti poliitikutele valiku tegemiseks. „Ka see viimane „geniaalne“ katse täita riigikassat ema- ja tütarettevõtete omavahelise laenamise regulatsiooni abil sunnib skeemitama isegi vaid Baltikumi turul tegutsevaid ettevõtteid,“ ennustab ta. „Pisut eluvõõras lähenemine? Või on enesekindluse nimeks rumalus?“
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa hinnangul on uue valitsuse maksupoliitika sügavalt murettekitav ja tõsiste tagajärgedega nii ettevõtetele kui Eesti majandusele laiemalt. „Aastad 2017 ja 2018 tulevad toidutööstusele väga rasked,“ tunnistab ta. „Juba eelmise aasta sügisel ütlesid mitme tööstuse juhid välja, et ees ootab märkimisväärne toiduhinna tõus. Joogitööstust on juba praegu väga valusalt mõjutanud alkoholi aktsiisitõus. Piiriäärseid kauplusi suletakse.“ Samuti teeb Potisepale muret võimalik suhkrumaks ehk magusamaks. Ta paneb pahaks, et valitsus võtab otsuseid vastu kiirustades ning ilma mõjuanalüüsita.
Professor Ene-Margit Tiit juhib tähelepanu sellele, et tulumaksumuudatuste kommenteerimisel on tehtud päris naiivseid aritmeetikavigu. „Näiteks et alla 1400eurose palgaga inimesed võidavad 500 eurot ja et maksul on 600 astet.“
Vigane ja keeruline
Investor Kristi Saare saab maksukobara poliitilisest mõttest aru: „Keskmisel valijal jääb kohe tunne, et rohkem raha jääb kätte. Tegemist on suurepärase poliitilise kapitali hankimise meetmega.“ Tema sõnul on aga siiamaani segane, miks otsustati just sellise loogikaga astmete süsteem teha ning kuidas reaalne maksukoormus jaotub. „Näiteks investori ja ettevõtjana on mulle ikka segane, kuidas hakkab käima dividendide maksustamine eraisiku baasil,“ toob ta näite.
Kunda Nordic Tsemendi juht Meelis Einstein kobarseaduses suuri tonte ei näe, ent arutama oleks pidanud seda kobarat ikka põhjalikumalt. „Arvan, et kellelgi ei ole iseenesest tulumaksuvaba miinimumi uue struktuuri vastu tugevaid argumente, aga kiirustamise tõttu läks selle arvestamine liiga keeruliseks,“ ütleb ta. "Oleks saanud lihtsamalt teha.“ Einsteinile ei meeldi ka ettevõtja maksukoormuse suurenemine ning ta loodab, et valitsus kaalub erandite tegemist.
Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ainus, kes valitsuse maksupoliitikat ühemõtteliselt tunnustab. „Võttes sealt, kus niigi vähe, kasvatame frustratsiooni ja ebastabiilsust. Viimane ei ole hea majandusele ega neile inimestele endile,“ teatab ta. „Seepärast tunnustame valitsuse südikust tulumaksuvaba miinimumiga otsustavalt liikuma minna.“
Äripäev küsis Eesti arvamusliidritelt, omanikelt ja juhtidelt hinnanguid eelmise aasta novembris ametisse asunud Jüri Ratase valitsusele. Pikemaid kommentaare ja arvamusi avaldame nii veebis kui ka paberlehes veel terve tuleva nädala jooksul.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.