„Kas järvepääste kuuleb? Ei kuule.“

“Kui paat on teises Eesti otsas õppusel või koolitusel, kasutatakse päästmiseks alternatiivset paati. Me ei lähe niimoodi ära, et poleks alternatiivvarianti. Sellist olukorda ei saa lubada,” ütles Saadjärve Vabatahtliku Järvepääste juhatuse liige Marge Kohtla.

Alternatiivse paadi all peab ta silmas pääste puudumise üle kurtvast Saadjärve jahtklubist pooleteise kilomeetri kaugusel asuvale Tartu Kalevi jahtklubile kuuluvat paati.

Kohtlaga ei nõustu aga kunagine Tartu Kalevi jahtklubi liige ja praegu Saadjärve klubisse kuuluv Mart Toots, kes rõhutab, et kaatri said järvepäästjad PRIA toel.

“Paat on Marge käes ja tema teeb sellega äri. Ta sai oma MTÜga 90% toetust kaatri ostmiseks, aga kui mina oma OÜga (Saadjärve Jahtklubi OÜ – toim) punnitan äri teha, saan ju toetust maksimaalselt 50%.”

PRIA kontrollis 40 000 eurot saanud järvepäästjate paati ühe korra 2013. aastal, siis olid nõuded täidetud. Ka paadiga tehtavate koolituste kohta on MTÜ esitanud PRIA-le nõuetekohase dokumentatsiooni. PRIA teeb järelevalvet kaatri üle 2019. aasta kevadeni.

Järgmisel nädalal peavad mõlema klubi esindajad minema Tartu vallavanemale ­Aivar Soobile oma tegevusest aru andma, kuna vald toetas päästekaatri omaosaluse tasumist ning mõlemad klubid on esitanud veel täiendavaid rahataotlusi.

Algus oli paljutõotav

Toots meenutab, et kui järvepääste veel 2011. aastal loodi ja kallis paat kätte saadi, kutsuti rahvas Saadjärve ümbrusest kokku, tutvustati ettevõtmist, räägiti eesootavast koostööst päästeametiga.

“Algul oli paar üritust, kus järvepääste turvas. Järve ümber pole aga järvepääste kohta ühtegi infotahvlit. Järvepäästet Saadjärvel ei toimu. Kui kedagi on vaja päästa, teen seda mina,” ütles Toots.

“Mulle on mitu korda helistatud ja küsitud, kas järvepääste kuuleb. Ütlen, et ei kuule, aga lähen aitan ikka hädast välja.” Toots käis suvel enda sõnul kümmekond korda abis inimestel, kel paat ära triivis, aer katki läks või mootoririke tekkis. “Nii võiksin juba mina seda järvepääste kaatrit kasutada. Mul on ka koolitus tehtud.”

Kohtla ütles, et Toots oli järvepääste asutamise aegu küll nende listis, kuid pole kunagi olnud MTÜ liige ega saakski olla, kuna korduvalt kriminaalkorras karistatu (kuuse­varguse ja joobes juhtimise eest, karistused kantud – toim) ei saakski tegutseda vabatahtliku järvepäästjana. Ta möönab, et koostööleppest päästeametiga ei saanud asja, kuid järvepäästjad on läbinud nõutud päästjate koolitused.

“Paat seisab üldiselt haagise peal, mitte järvel. Eelmisel aastal oli mitu korda vaja minna jõele kadunud inimesi otsima. Pea igal aastal on olnud üks päästesündmus ka Võrtsjärvel, sest seal pole pehme poordiga paati, millele saaks inimesi hästi veest välja tõmmata. Sobilikke aluseid selleks on piirkonnas vähe. Kui me selle paadiga parasjagu ei päästa, kasutame seda ennetuseks,” lausus Kohtla.

Ta lisas, et eelmisel aastal oli paat haagisel suuresti ka sellepärast, et neil polnud võimalik seda turvaliselt vees hoida, sest Saadjärve jahtklubi liikmed viisid ära Kalevi klubist paadisilla, mida pidasid enda omaks ajast, mil samal territooriumil tegutsesid.

“Kui läbi häirekeskuse on tulnud järvepäästele väljakutse abivajaja juurde, oleme käinud. Me ei kasuta kaatrit, kui seda pole vaja,” ütles Kohtla ja esitas kuupäevalise väljavõtte järvepäästepaadi sõitudest.

Liiga võimas paadimootor pole vabandus

Tootsi sõnul on päästekaatri mootor liiga suur, et keskkonnaamet sellega Saadjärvel sõita lubaks. Mootor on 90hobujõuline, Saadjärvel on lubatud vaid 10. Päästmiseks pole nii suur mootor küll keelatud, kuid niisama sõita ei tohi. Toots ütleb, et lihtne lahendus oleks võtta lisaks väike päramootor, nagu teevad paljud kalamehed.

“Midagi pole jäänud sellepärast tegemata. Paadimootor kaalub ca 180 kilo, selle niisama äravõtmine pole reaalne. Kalevi jahtklubil on olemas ka väike paat, oleme käinud ka sellega. Ei ole nii, et helistatakse ainult Tootsidele,” ütles Kohtla.

Samas küsib Kohtla, kas see on päästetegevus, kui on vaja viia kütust inimesele, kes oma teadmatusest ei võta järvele minnes seda piisavalt kaasa. “See on pigem abitegevus. Kas selleks on vaja kiiret paati kasutada?”