Ministeerium ei näe liisinguautode loovutamises probleemi

Talijärve sõnul on võtmeküsimus, kui siduv on liisingufirmale antud info autot osta sooviva isiku kohta. „Meile teadaolevalt ei ole keskkonnaameti ja liisingufirma vahelises lepingus sellist punkti, mis kohustaks sõidukit võõrandada jääkmaksupõhise hinnaga konkreetsele isikule, ega ole see ka muul moel kokku lepitud, seega peab tegu olema liisingufirma enda töökorraldusega,“ lausus Talijärv.

Ta lisas, et keskkonnaamet ei langeta otsust ega oma infot, kellele ja millise hinna eest auto müüakse ning kui keskkonnaamet loovutab sõiduki väljaostuõiguse liisingufirmale, siis on edasine (s.h sõiduki hind) liisingufirma ja ostust huvitatud isiku vaheline kokkulepe.

„Kui reegleid ei ole rikutud, siis ei ole ka põhjust sekkuda,“ teatas Talijärv, vastates küsimusele, kas keskkonnaministeerium peab vajalikuks reageerida keskkonnaameti senisele praktikale.

Äripäev kirjutas esmaspäeval, et erinevalt teistest riigiasutustest annab keskkonnaamet liisingufirmale teada asutuse töötajatest, kes soovivad tagastatavat sõidukit soetada. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkraniuse selgitusel tehakse seda juba aastast 2009, kuid teavitus ei ole liisingufirmale siduv kohustus.

Liisingufirma oli teist meelt

Swedbank Liisingust kinnitati aga, et liisinguandjana on nad seotud olemasoleva liisinguvõtja suunistega, kui nimetatakse ära konkreetne isik, kellele soovitakse sõiduki jääkmaksumuspõhine väljaostuõigus loovutada.

Jääkväärtus võib olla sageli tunduvalt madalam kui on sõiduki turuhind. Äripäevale saadetud vihje järgi võivad keskkonnaameti töötajad seda olukorda kasutada endale lisa teenimiseks.

Kokku tagastas keskkonnaamet eelmisel ja üle-eelmisel aastal 33 sõidukit ning kõikidele autodele oli ametis olemas huviline, kellest amet teavitas kirjalikult ka liisingufirmat.

Kõigile keskkonnaameti poolt liisingufirmale saadetud ostueesõigusest loobumise teadetele on seatud 75 aastaks juurdepääsupiirang, kuna need sisaldavad autost huvitatud töötaja isikuandmeid.

Kosenkranius ei pidanud vajalikuks keskkonnaameti praktikat muuta, kuna tema sõnul kaitstakse sellega ameti finantshuve. Liisingufirmadel pole alust nõuda tagastatavate autode kohta täiendavaid hüvitisi sõiduki seisukorra parendamiseks, kui autole on olemas konkreetne huviline.