Gasellist mobiiliarendaja rakendab m-filtrit

„Kolleegid peavad olema head,“ sõnastas tarkvaraarendaja Salumaa eduka äri kõige tähtsama põhimõtte. „Meil on personaalne m...ifilter: valime väga hoolega, et inimene sobiks meie meeskonda. Me hoolime oma töötajast rohkem kui kliendist, ja see m-filter töötab ka kliendi jaoks.“

Töökeskkond peab Salumaa sõnul olema selline, kus tahakski päriselt olla: köök, hea kohv. „Vahel magab väsinud programmeerija kontoris, enne kui läheb koju naise juurde,“ jutustas Salumaa. Mooncascade’ist on aastate jooksul loobunud vaid neljast inimest.

„Meil on algusest peale olnud põhimõte: ehitame ettevõtet, kus tahame ise päriselt töötada,“ rääkis Salumaa. „Insenerile tähendab see, et su töö peab olema huvitav.“ Inseneri silmad lähevad põlema siis, kui projekt on tehniliselt keeruline või on sellel mingi suurem mõju maailmas, või raputab see seiskunud turgu.

Sellegipoolest on sõit Mooncascade’iga olnud nagu Ameerika mäed.

Kogu see kuradi aeg tehti tööd

Ülikoolis õppis Salumaa matemaatikat, mitte majandust, aga leiba lauale on ta toonud isegi luuletamise ja fotograafiaga. Mõlemad ta vanemad olid kunstnikud: ema kunstiõpetaja, isa sepp. „Kogu see kuradi aeg tehti tööd,“ meenutas Salumaa. „Heinamaa, sigala, peenramaa. Ma vihkan kõplamist!“

Isa ei andnud Salumaale kunagi taskuraha, küll aga andis ta üheksa-aastasele poisile haamri kätte. 12aastane Salumaa sepistaski seatapupussi tera. 14aastasele Salumaale surus vanaisa sellesama pussi pihku: et nüüd on sinu kord. Siga jäi siiski tapmata, sest isa arvas, et poiss on selleks liiga noor. Suviti töötas Salumaa sepana ja käis isaga mööda laatasid oma toodangut müümas.

Aastal 2000 taipas Salumaa, et programmeerimisega saab raha palju lihtsamini sepatööga. Ta läks Saksamaale elama ja õppima, 2005 tegi seal teadusmagistri kraadi, aga doktori tegemise asemel tuli Eestisse tagasi.

Kirjutasin luuletusi. Jõin. Nutsin

Suurte pöörete aegu on Salumaale abiks olnud isa sõnad: elus viivad edasi ainult julged otsused. Salumaa läks Playtechi tööle ja seal jagati ka aktsiaoptsioone. Aga üsna varsti vahetas mees selle täiesti nullist alustanud start-up’i vastu. Siis tuli 2009 majanduskriis ja Salumaa sai teada, et teda koondatakse. Ütles seda naisele – naine temale vastu: ma olen rase.

„No mida sa teed, kui oled aru saanud, et tavalisele kontoritööle ju ka enam ei lähe,“ kirjeldas Salumaa tollase olukorra keerulisust. „Pinge oli päris suur. Kirjutasin hunniku luuletusi. Jõin mitu peatäit. Nutsin. Hirmust aitas üle saada see, kui nägin, et tiimi ei tohi lõhkuda, sest see oli kuradi hea tiim.“ Nii sündiski Mooncascade.

Alguses ei läinud kõige libedamalt, tunnistab Salumaa. Esimese aastaga ei teeninud eriti midagi ja rahaline puhver kulus täitsa läbi. Tiimi lagunemine oli käega katsuda. „Saime aru, et toote hind on odav. Kahekordistasime,“ sõnas Salumaa. „Saime aru, et peame kuidagi pilti pääsema. Lubasime kliendile, et teeme prototüübi 48 tunniga. Meist kirjutati palju ja kohe saimegi pildile. Saime nina vee peale.“

2011 palkas Mooncascade esimese töötaja. Teise aasta lõpuks meeskond kaks korda suurem, käive viiekordistatud. Sarnases tempis on ettevõte kasvanud tänase päevani. Meeskonnas on praegu üle 80 inimese. „Noh, äge,“ arvab Salumaa.

Salumaa jagas ka mõne konkreetse soovituse.

1. Lubadused peavad pidama. Ka siis, kui ülesande lahendamine on hinnatust keerukam.

2. Finantsiliselt tasub olla konservatiivne. Mooncascade pole kaasanud investeeringuid, on teinud ettevõtte oma rahaga. Ettevõttel on alati kahe kuu puhver. „Et kui paneme peaga vastu seina, siis saame vähemalt inimesed ära koondada,“ põhjendab Salumaa.

3. Eksimine on loomulik. „Kogu aeg teeme väikesi vigu ja siis parandame,“ sõnas Salumaa. „Väldime keeva konna efekti. Lahendame probleemi enne, kui see liiga suureks kasvab.“

4. Õnn on väga hästi ette valmistatud juhus. Juhusest tuleb kinni haarata, aga selle kättejõudmiseks tasub valmis olla.

5. Kui sa päriselt tahad võimalust saada, aga kahtled, kas suudad toime tulla, siis igal juhul haara sellest võimalusest kinni.