Paldiski hiilgeajad on alles ees

Küsimustele vastab ASi OmaKoduMaja juhatuse liige Mehis Rump.

Kui vaatame OmaKoduMaja majandustulemusi aastatel 2013–2015, siis suurima käibe ja ärikasumini jõudsite 2014. aastal. Millised tegevused hea tulemuse tõid?

OmaKoduMaja on Alexela Gruppi kuuluv ettevõtte, kes juba 15 aastat tegeleb erinevate kinnisvaraprojektide arendamisega. Möödunud aastate jooksul oleme arendanud mitmeid elamu- ja tööstusobjekte. Peamiselt tegutseme Harjumaal, kuid mõned arendused, peamiselt elamuarendused, on tehtud ka pealinnas. Meie suuremad arendused asuvad Kiili ja Jõelähtme valdades ning Paldiski linnas.

Seni võib pidada tõesti edukamaks 2014. aastat, kus korraga jõudis realiseerimisele kaks suurt arendust: elamurajoon Kiili vallas ja Nehatu Logistikapargi I etapp.

Kas kiire kasv jätkub ka tänavu?

Liigume edasi rahulikus tempos: plaan on käivitada Nehatu Logistikapargi II etapp ja alustada Kiili vallas Nurga elamukvartali kommunikatsioonide ehitustöödega. Müügiga alustame ehitustegevusega paralleelselt, kuid suurem osa sellest jääb arvatavasti aastasse 2018.

Millised on teie arvates eeldused, et ettevõte suudaks kiiresti kasvada – mida selleks on vaja?

Selles, et OmaKoduMaja on kiiresti arenev ettevõte, on kindlasti oluline osa meie tublil kollektiivil. Kõik sõltub inimestest.

Nehatu Logistikapargi II etapi arendus asub osaliselt Eesti ja Soome vahele kavandatava meretunneli ehituskoridoris. Kas teie hinnangul oleks Eesti ja Soome vahele tunnelit vaja?

Arvestatav osa Nehatu Logistikapargi II etapist asub osaliselt Eesti ja Soome vahele kavandatava meretunneli ehituskoridoris, mis toob endaga kaasa ajutise ehitusõiguse. Me usume, et kui planeerime hoonestusalasid targalt ning koostöös raudteespetsialistidega, suudame vältida lammutuskohustusi tulevikus.

Mis puudutab tunneli vajalikkust, siis sellega on nagu ikka luksasjadega. On ju hea ja mugav, kui nad on olemas, aga kui mõelda, et kas need ka end majanduslikult ära tasuvad, tekib kimbatus.

Suur osa OmaKoduMaja arendustegevusest on Paldiskis ja selle ümbruses. Mis on teie meelest selle piirkonna pluss näiteks tootmis- või logistikaettevõtete jaoks?

Paldiski linnas oleme arendustega keskendunud eelkõige komplekssele ja tasakaalustatud arengule. See tähendab seda, et koos tootmismaa arendamisega ehitame ja renoveerime korterelamuid ning aitame kaasa linna sotsiaalse infrastruktuuri loomisele. Usume väga Paldiski linna arengusse. Seda tagavad linna unikaalsed infrastruktuuri võimalused toimivate jäävabade sadamate, raudtee ning Tallinna läheduse ja hea ühenduse näol.

Osaleme aktiivselt Paldiski Ettevõtjate Liidu töös, kelle üheks suureks väljakutseks on energiakommuuni käivitamine Pakri poolsaarel, mis omakorda soodustab suurte ja energiamahukate ettevõtete kolimist Paldiskisse. Energiakommuun tähendab lihtsustatult energia tootjate ja energia tarbijate vahelist koostööd selliselt, et vajadus üleriigilise võrguteenuse järele kas puudub täielikult või on minimaalne. See annaks meie hinnangul võimaluse elektri hinda langetada ca kolmandiku võrra. Praegu oleme kahjuks olukorras, kus vaatamata muude kulukomponentide soodsamale tasemele jääme konkurssidel välisinvesteeringutele kalli energiahinna, ehk siis eelkõige võrgutasude tõttu, alla näiteks oma põhjanaabritele.

Müüte Paldiski Tehnopargis krunte lao- ja ärihoonetele. Seal tegutseb piirkonnas oluline tööandja, kuumtsinkimistehas AS Paldiski Tsingipada (Zincpot). Kas lisandub mõni sarnase kaaluga ettevõte?

Praegu käivad läbirääkimised mitme firmaga, kes oleksid potentsiaalselt huvitatud oma tööstuse käivitamisest Paldiski Tehnopargis.

Statistikaameti andmeil veeti 2016. aastal Eesti raudteede ja sadamate kaudu viimase kümne aasta väikseim kogus kaupu. Kas ja kuidas see OmaKoduMaja äri mõjutab?

Kindlasti on väheneval kaubamahul sadamates ning raudteel oma mõju logistikaga seotud projektide arendamisel. Samas usume, et loodav energiakommuun ja sarnase suunitlusega tootmisettevõtete võimalik sünergia Paldiski Tehnopargis suudavad need väljakutsed ületada.

Olete algatanud Paldiskis asuva Leetse mõisakompleksi ala ja selle ümbruses asuvate kinnistute detailplaneeringu. Mis seal täpsemalt plaanis teha on?

Leetse mõisakompleksi ümbruses on meil plaan arendada looduskaunis elukvartal, kuhu kerkib 12 eramut. Teeme seda koostöös mõisa omanikuga. Selleks teeme praegu kogu ala detailplaneeringut. Kuna ala asub osaliselt Pakri maastikukaitseala piirkonnas, siis võtavad planeeringu toimingud tavapärasest rohkem aega. Seetõttu ei julge ka öelda, millal ehitusega saab peale hakata. Varem või hiljem saab aga Leetse piirkonnast üks Eestimaa kauneimaid paiku.

Mõisahoone rekonstrueerimine toimub mõisaomaniku käe all. Mõis kuulub Christian von Wistinghausenile, kes seda mõisa oma perega aeg-ajalt kasutab.