• OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • 23.02.17, 11:20
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Laenumaht kasvab kiires tempos

Aastaga on kasvanud nii eluasemelaenu lepingute arv kui ka nende keskmine väärtus, ka ettevõtete laenude ja liisingute maht kasvab kiiresti, jaanuaris oli kasv 7,1%, vahendas Eesti Panga ökonomist Mari Tamm.
Laenude ja liisingute maht kasvab kiires tempos.
  • Laenude ja liisingute maht kasvab kiires tempos. Foto: PantherMedia/Scanpix
Eesti ettevõtete ja majapidamiste poolt Eestis tegutsevatest pankadest ja liisingufirmadest võetud laenude ja liisingute kogumaht kasvas jaanuaris sarnaselt eelmise aastaga suhteliselt kiiresti. Jaanuari lõpus oli laenu ja liisingu koondportfell 6,5% suurem kui samal ajal aasta tagasi. Kuuga suurenes laenude ja liisingute maht 61 miljoni euro võrra, 17,2 miljardile eurole.
Ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli aastakasv.
  • Ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli aastakasv. Foto: Eesti Pank
Ettevõtete poolt Eestis tegutsevatest pankadest ja liisingufirmadest võetud laenude ja liisingute mahu aastakasv aeglustus pisut eelmiste kuudega võrreldes, kuid võrdluses aastatagusega kasvas endiselt kiiresti, 7,1%. Uusi pikaajalisi laene väljastati jaanuaris ligikaudu viiendiku võrra rohkem kui mullu samal ajal. Samas on vähenenud välismaalt laenamine ning ettevõtete koguvõlg ei ole eriti muutunud. Pikaajalised laenud kasvasid sarnaselt eelmiste kuudega ka jaanuaris enamiku tegevusalade puhul. Kõige rohkem – kolmandiku ulatuses laenude kogumahust – anti uusi pikaajalisi laene kinnisvara- ja ehitusettevõtetele.
Eluasemelaenude aastakasv kiirenes sarnaselt eelmiste kuudega, ulatudes jaanuaris 5,6%-le. Uusi eluasemelaene anti välja 79 miljoni euro väärtuses. Viimasel kolmel kuul on suurenenud nii lepingute arv kui ka nende keskmine väärtus. Autoliisingute maht jätkas kiiret kasvu, tõustes jaanuaris mullusega võrreldes 14%. Arveldus- ja krediitkaardilaenude maht, mis hakkas kasvama mullu sügisel, oli jaanuaris 3% suurem kui samal ajal aasta tagasi.
Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär jäi jaanuaris eelmise aasta keskmisele tasemele. Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli jaanuaris 2,3%. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär kujunes detsembris ja jaanuaris mõnevõrra madalamaks kui varasematel kuudel (2,2%) ehk oli ligikaudu samal tasemel mis 2015. aasta lõpus ja 2016. aasta alguses.
Viivises laenude maht.
  • Viivises laenude maht. Foto: Eesti Pank
Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht jaanuaris pisut kasvas, kuid jäi endiselt väikeseks. Üle 60 päeva viivises olevate laenude maht suurenes jaanuaris 13 miljoni euro võrra, 185 miljonile eurole, moodustades laenuportfellist 1,2%. Suurenes tööstus-, kinnisvara- ja ehitus- ning primaarsektori ettevõtete pikaajaliselt viivises olevate laenude maht.
Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste aastakasv.
  • Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste aastakasv. Foto: Eesti Pank
Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste aastakasv püsis jaanuaris tugev, peaaegu 9%. Kuu jooksul hoiuste maht pisut vähenes, mis on aasta alguses tavapärane. Jaanuari lõpus oli ettevõtetel hoiuseid 10,2% ja majapidamistel 7,6% rohkem kui samal ajal aasta tagasi. Hoiuste maht kasvas aasta võrdluses kiiremini kui pankade laenuportfell.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 09:00
Turvapartner peab alati käima mitu sammu ees: mis tagab ühe sündmuse õnnestustumise?
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele