Riik ei teeni õpilaskodude pealt, vaid maksab õpilaskodudele peale. Seega on eksitav Eduka Eesti raames ilmunud Toomas Reisalu ettepanek kutseharidus ka päriselt tasuta hariduseks muuta.
- Haridusministeerium vaidleb vastu Toomas Reisalu väitele, et riik õpilaskodude pealt midagi teenib. Foto: PantherMedia/Scanpix
Väär on
Toomas Reisalu väide, et ainuüksi ühiselamute üüriga teenib riik igal õppeaastal õpilaste pealt ligikaudu 30 miljonit eurot, teatas Tarmu Kurm haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast.
Kõikide kutsekoolide pakutavate teenuste käive (mitte tulu) kokku on 8,5 miljonit – need on kõik tasulised teenused, mida koolid pakuvad kogu ühiskonnale. Riik on enamiku kutseõppeasutuste juurde loonud õpilaskodud ning toetab koole täiendavalt igal aastal ligikaudu miljoni euroga, et õpilaskodu hind oleks õppija jaoks võimalikult soodne.
Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel elab 2016/17. õppeaastal ühiselamus 3828 õpilast, mis on ca 15% kõigist õpilastest. Lisaks kasutab 1026 õpilast ühiselamut õppesessioonide ajal.
Põhihariduse baasil õppivatele õpilastele on tagatud tasuta koolilõuna ning kõigile õppijatele hüvitatakse ühistranspordi kasutamise kulud, mis on seotud kodu ja kooli või praktikakoha vahel sõitmisega, meenutab ministeerium.
Majanduslikult keerulises olukorras õpilastele maksavad õppeasutused eritoetust, mis aitab vajadusel katta ka ühiselamu kohatasu. Koolide aruannete põhjal sai 2015. aastal eritoetust 5428 õpilast (ca 22% õpilastest). Eksitavad on Toomas Reisalu väited, et miinimumpalka saavate vanemate lastel pole õigust toetust saada. Toetuse määramisel arvestavad õppeasutused lisaks vanemate sissetulekutele ka muid kriteeriume, sh ülalpeetavate arvu. Kogu toetuste pakett kutseõppe õpilaste toetamiseks on 10 miljonit eurot aastas.
Mis puudutab õpingute katkestamist, siis kahel viimasel õppeaastal on see jõudsalt vähenenud, selgitas Tarmu Kurm. Kutseõppe katkestamise põhjuste uuringus on peamiste katkestamise põhjustena välja toodud valed või juhuslikud erialavalikud, vähene õpimotivatsioon või üle jõu käiv õppekava. Majanduslikud probleemid on õpingute katkestamisel pigem viimaseks piisaks, kui muud probleemid on õpilasel üle pea kasvanud. „Õppeasutustel on võimalused õppijate toetamiseks,“ sõnas Kurm. „Väga oluline on, et kõik õppijad oleksid neist võimalustest teadlikud ning oskaksid ning julgeksid vajadusel koolist abi küsida.“
Seotud lood
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.