Autotehingu raske poliitiline pagas

Prantslaste PSA ostab USA autotootjalt üles nii Opeli, mis oli Saksamaa suurim autotootja, kui GM sinna 1929. aastal esimest korda investeeris, kui ka Opelile kuuluva Vauxhalli Suurbritannias.

Tehinguga saab PSA suurema mastaabi, kerkides Saksa Volkswageni järel Euroopa suuruselt teiseks autotootjaks, General Motors saab lõpuks kahjumis Euroopa autotootjast välja. GMi juht Mary Barra on rohkem huvitatud firma omanikele väärtuse loomisest kui turuliidri tiitli jahtimisest, kirjutas Bloomberg.

Mure töökohtade pärast

Poliitikud ja töötajad pelgavad tehingust aga võimalikke negatiivseid tagajärgi, kuna taolised ülevõtmised toovad reeglina kaasa koondamised, et loodetud sünergia saavutada. PSA juht Carlos Tavares on tuntud jõulise saneerijana – ta on uuesti jalgele tõstnud ka PSA enese, mis alles kolm aastat tagasi vankus kollapsi äärel ja jäi ellu tänu Prantsuse riigi abile ja Hiina investorile (Dongfeng Motor Corp).

Tavaresiga on isiklikult töökohtade säilitamisest kõnelenud nii Saksamaa kantsler Angela Merkel kui ka Suurbritannia peaminister Theresa May. Prantsuse valitsusel on kõige lihtsam kaasa rääkida, kuna 2014. aasta päästeoperatsiooni järel on riik autotootjas 14%ga osanik.

Tavares on lubanud olemasolevaid kokkuleppeid austada, kuid need kehtivad vaid mõne aasta. Kuna nii PSA kui ka Opel sihivad sama segmenti – keskklassi –, võib üks võimalus kulude kärpimiseks olla just mudelite arvu vähendamine ja koondamised.

Brexit loob ebakindlust

Ajaleht Financial Times kirjutas, kuidas Vauxhalli Suurbritannia tehastes muretsetakse, sest enamik komponente tuuakse Euroopast ja 80% toodangust läheb Euroopa Liitu. Kui Suurbritannia Euroopa Liidust ning sellega ühisturult ja tolliliidust lahkub, võib tekkiv lisakulu olla paras ettekääne tootmise koondamiseks mandrile.

See oleks löök Theresa May valitsusele, kes näeb auto- ja akutööstust oma tööstusstrateegia osana ja kes on rõhutanud, et Brexitist Suurbritannia tööstusele suuremat tagasilööki ei teki.

"Saksamaa kavatseb teha väga tugevat lobitööd, et kaitsta oma tehaseid, ja Saksamaa valitsus survestab omakorda Prantsusmaa valitsust. Kuna mõlemad on Euroopa Liidus, kallutab see kahetsusväärselt kaalu Suurbritannia kahjuks," kommenteeris Suurbritannia endine majandusminister ja Brexiti vastane Sir Vince Cable BBC raadios. 

Juba kaalub näiteks ka Saksa BMW, mis Suurbritannias Minisid toodab, et Mini elektriauto mudelit võiks valmistama hakata väljaspool Suurbritanniat.

Täna välja kuulutatud tehingu maksumus on 2,2 miljardit eurot. PSA võtab üle Opeli, mille peakorter on Rüsselheimis Saksamaal, ja Vauxhalli Suurbritannias. Opelil on tehased veel ka Hispaanias, Poolas, Ungaris ja Austrias. Töötajaid on kokku 40 000.

Peugeot’de ja Citroenide tootja PSA turuosa Euroopas kasvab 16%-le, mis viib ta mööda Renault’st ja asetab Volkswageni järel teisele kohale (turuosa ca 24%). Suuremad mahud võimaldavad Prantsuse autotootjal ostu- ja arenduskulusid efektiivsemalt jaotada. Aastast säästu loodetakse tehinguga 2026. aastaks 1,7 miljardit eurot. Tavares usub, et suudab ülevõtmise järel kergitada müügi 5 miljonile ühikule aastas. Mullu müüsid PSA ja GM Europe kokku 4,3 miljonit sõidukit. 

Veel 2012. aastal kahjumis olnud PSA jõudis 2015. aastal kasumisse ning tänavu plaanitakse esimest korda pärast 2011. aastat taas dividende maksta.

Ei jõudnud Opeliga kasumisse

GM astub tehinguga edasi oma strateegia elluviimisel, mis näeb ette vähekasumlike varade müügi. USA autotootjal pole õnnestunud Opelit kasumisse saada – 1999. aastast on tulemus punases. Takistuseks on Euroopa kõrge kulutase ja ametiühingud, rangemad reeglid ja kõrgemad nõuded, mis kõik teevad madala marginaaliga massturu auto kasumliku tootmise ja müügi väga keeruliseks. Lisaks on Euroopa turg küllastunud. Mulluse lootuse plussi jõuda kummutas Briti naela järsk langus pärast Brexiti referendumit.

Opeli müümine oli kaalul ka 2009. aastal, kui GM oli ise saneerimisel, kuid siis tõmbuti viimasel hetkel müügiplaanist tagasi. Toona olnuks ostjad Kanada autoosade tootja Magna International ja Vene Sberbank ning tehingut toetas ka Merkeli valitsus. GM lootis toona veel, et suudab Opeli kasumisse saada, selle asemel on 2009. aastast kuhjunud ligi 9 miljardit dollarit kahjumit. GM suunas Opeli fookuse üksi Euroopale, tõmbudes tagasi Venemaalt ja Hiinast. Uue omanikuga on Opelil lootust Euroopast taas välja murda – PSA-l on ükskused Lähis-Idas, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Hiinas ja algusjärgus ka Iraanis.

GM tõmbab aga ligi 90 aasta pikkusele ajaloole Opelis joone alla. Ning ühtlasi plaanidele olla autotootja igas maailmajaos. 

GMi aktsia kerkis läinud reedel esimest korda kahe aasta jooksul 38 dollari tasemest kõrgemale.

Läbirääkimisi venitasid muu hulgas Opeli töötajate pensionikohustused, mis jäävad valdavalt GMi kanda. Samuti kõnelused tehnoloogia üle – elektriautode tehnoloogias otsustati koostööd jätkata. Tehinguga tekib GMile vaba raha 2 miljardit dollarit, mis on kavas kasutada aktsiate tagasiostuks. 

Tegutsetakse aga keerulisel poliitilisel maastikul. Nii Saksamaal kui ka Prantsusmaal lähenevad valimised ja Suurbritannia on alustamas kõnelusi Euroopa Liidust lahkumiseks. Suurkoondamised autotööstuses paisutaksid nende ridu, kes tunnevad end valitsevast eliidist unustatuna ja globaliseerumisest kaotajana.

„Milline tööstusharu võiks veel parem olla kui autotööstus, kus välja tulla loosungiga „Prantsusmaa huvid esimesele kohale“,“ ütles Bloombergile 1990. aastatel Opeli tegevjuhiks olnud David J. Herman. Selle ülevõtmise edukas elluviimine saab olema äärmiselt raske, prognoosis ta.