Ehitaja vihje viis altkäemaksuküsijad kohtu alla

Peale ehitusvaldkonna on mõlemad mehed olnud seotud ka poliitikaga. Kui Järvet astus IRList välja neli aastat tagasi, siis Soppe on siiani IRLi liige.

Altkäemaksu küsimine viib ajas tagasi 2015. aasta jaanuari, kui ehitusfirma E&G tegi töid Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses. Tegemist on kümneid riigihankeid võitnud, kuid alltöövõtjatele kaks miljonit eurot maksmata jätnud ja pankrotis lõpetanud Tartu ehitusfirmaga, mille taga on Artur Fjodorov.

Fjodorov on varem kirjeldanud, et E&G likviidsusvahendite kriis hakkas kujunema, kui Narva linna arenduse ja ökonoomika amet jättis tehtud tööde eest tasumata ligi pool miljonit eurot.

Teisel objektil nõudis järelevalve altkäemaksu ja pidurdas ehitust. Jutt käib Järvetist ja Soppest, kes tahtsid E&G-lt 60 000 eurot. Altkäemaksu küsimises said süüdistuse mõlemad mehed, kuid Järvetit süüdistab prokuratuur veel ka dokumendi võltsimisele ja kasutamisele kihutamises. Lisaks on Järvetil kukil süüdistus narkootiliste ainete omandamises ja valdamises.

Neli aastat tagasi tunnistati praegu kohtu alla antud Järveti firma Real-E State kõige konkurentsivõimelisemaks firmaks arhitektuuri ja projekteerimise valdkonnas. Mullu liikus ettevõte M. Haroon Hakimi nimele, kelle asukohaks on äriregistris märgitud Araabia Ühendemiraadid. Firma juhatusest lahkus Järvet läinud detsembris.

Altkäemaksu kohta andis vihje E&G. Kui viimane läinuks altkäemaksu maksmisega kaasa, siis saanuks E&G töid teha omanikujärelevalve sekkumiseta. Näiteks poleks E&G pidanud nõudeid täitma, ka saanuks firma esitada endale soodsaid tööde rahalisi akte. Seejuures ei olnud oluline, kas ehitustöid selles mahus tehakse või mitte.

Kuulati pealt

Prokuratuuril on tõendite seas Järveti-Soppe ja E&G esindajate telefonivestlused. Materjali kogunes ka neljalt kohtumiselt, kõigil neist oli teemaks altkäemaks. Kohtumistel pakkusid Järvet ja Soppe välja erinevaid võimalusi, kuidas altkäemaksu tasuda. Altkäemaksu andmist oleks varjatud rekonstrueerimistööde administratiivse nõustamise nimetuse all.

Abiprokurör Triinu Olev märkis oma avakõnes, et erasektori korruptsiooni on keerulisem märgata. Olev viitas ka kaubandus-tööstuskoja uuringule, mis leidis, et valdkonniti peetakse korruptsiooni kõige levinumaks ehitussektoris. Uuringus toodi välja olukordi, kus ehituse järelevalve kooskõlastab ebakvaliteetsete tööde akte, saades töövõtjalt selle eest tasu.

Loos on mängus ka Järveti elukaaslane Maarja Reinok, kes sai koos Järvetiga süüdistuse suures koguses narkootiliste ainete marihuaana ja hašiši ebaseaduslikus omandamises ja valdamises. Narkootikume hoidsid Järvet ja Reinok oma kodus – kaks aastat tagasi leidsid politseinikud läbiotsimise ajal kummuti sahtlist Prada prillitoosist kolm minigripp-kilekotti ning ühe paberist valmistatud vutlaris suitsu.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust toimetas keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo. Riiklikku süüdistust esindavad kohtus juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ning abiprokurör Triinu Olev.