Riigilt küsiti tervisekeskuste tarbeks 58,4 miljonit eurot

Kavas on luua või tänapäevastada esmatasandi tervisekeskused, kuhu on põhiteenustena koondunud perearsti ja -õe, füsioteraapia, ämmaemandaabi ja koduõenduse teenused. Uued tervisekeskused vastavad paremini vananeva rahvastiku vajadustele, kus järjest rohkem tähelepanu pööratakse krooniliste haiguste jälgimisele ja kontrolli all hoidmisele.

Tervisekeskuste loomiseks said toetust taotleda kohalikud omavalitsused, haiglavõrgu arengukavasse kuuluvad haiglad, perearstid ning eriarstiabi osutajad, kelle ruumides juba praegu perearstid töötavad. Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavale toetusele lisandub taotlejate omafinantseering.

Rahandusminister Sven Sester ütles, et riik toetab kohalike tervisekeskuste ehitamist ja rekonstrueerimist suuremates asulates seetõttu, et siis on inimesed tervemad ja üldine heaolu kasvab kiiremini. “Tasub tähele panna, et tervisekeskuste rajamiseks kasutatav raha lisandub sellele, mida maksame tervishoiu ülalpidamiseks sotsiaalmaksu kaudu,” sõnas minister.

Valitsuse kinnitatud investeeringute kava alusel esitatud esmatasandi tervisekeskuste rajamise ja renoveerimise toetuse taotlusi menetleb ja hindab rakendusüksusena rahandusministeerium, tehes pärast esitatud taotluste hindamist ka rahastamisotsused.