Transiidifirma, mis jäi ellu

ESTMA on juba üle 20 aasta tegelnud ekspedeerimise, agenteerimise ja lennuveostega. 1990. ja 2000. aastatel riisus ESTMA transiidiäris koore, aga kui asi 2007. aastal hapuks läks, tuli ESTMA-l seetõttu äritegevus ümber korraldada.

Küsimustele vastab firma omanik Danil Ignatenko.

Milline oli teie jaoks 2016. aasta?

Stabiilne. Nagu kõik viimased kolm aastat.

Selle aja jooksul on teil olnud igal aastal enam-vähem ühesugune kasum – poolteist miljonit eurot.

Kasum on niisugune asi, mida annab mõistlikkuse piires varieerida: amortisatsioon, tulevaste perioodide tulud ja kulud, rahavoogude jaotamine kontserni grupi sees jne. Kuid tervikuna on viimased kolm aastat olnud tõepoolest ühesugused.

Miks?

Turg on olnud stabiilne.

Stabiilne? Maailm liigub ju praegu ühest vapustusest teise.

Maailmas ei toimu tegelikult midagi. Need, millest ajalehed kirjutavad, on tihti lihtsalt emotsioonid. Inimesena, kellel on nii rahandus- kui ka majandusharidus, ütlen täie vastutustundega, et kolme viimase aasta jooksul ei ole toimunud midagi olulist. Tavaline ennustatav kergekujuline stagnatsioon.

Hästi, aga võtame konkreetse näite. Te töötate palju Venemaaga...

Jah, 60% käibest tuleb sealt.

... ja 2014. aastal odavnes rubla kaks korda. Kas seda saab nimetada stabiilsuseks?

Jah, siis jäi mõni asi seisma. Kuid me ei tegele enam transiidiga selle klassikalisel kujul ja ma arvan, et meie konkurendid samuti. Transiit Eestis on surnud. 2006. aastal moodustas raudteevedude maht Eestis umbes 44 miljonit eurot. 2007 – juba 32 miljonit, praegu – 12 miljonit. Näete ise, milline dünaamika.

Sellepärast ei tegele me enam ammu klassikalise transiidiga, nagu see oli 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses, kui pikaajaliste lepingutega veeti suuri kaubakoguseid. Pole enam seda, et kaup liiguks kogu aasta. Seda, et veosed kulgeksid katkematu voona, ei ole enam kusagil ega kellelgi. Kui üks firma on teeninud transiidiga hästi, võib ta jääda turule isegi siis, kui transiit “sulab” silmanähtavalt.

Millega te siis tegelete, kui te transiidiga ei tegele?

Näiteks lennuveostega. Selle majandusharu spetsiifika on selline, et see võib olla seotud Euroopa või Venemaaga, puudutamata seejuures Eestit. Meie riiki kasutatakse laona või ümberlaadimispunktina, mida ei tohi ajada segi transiidiga.

Peale selle tegeleme laevade agenteerimisega, mis on meie jaoks eriti aktuaalne Peterburis. Varem oli see suuresti orienteeritud naftale. Siis “musta kulla” hind kukkus, naftaveoste maht aga vähenes 10 aastaga 6 korda: 25 miljonilt eurolt neljale. Tuli otsida teisi variante. Kõik see viis selleni, et Venemaa osakaal meie käibes vähenes 90 protsendilt 2000. aastate alguses praegusele 60 protsendile. Üldiselt võib öelda, et tervikuna on viimase kümne aasta jooksul muutunud absoluutselt kõik.

Kas osutate teenuseid ka Euroopa firmadele?

Jah. Saksamaal, Rootsis, Inglismaal. Tegelikult õige vähesel määral. Tellimus võib tulla ükskõik kust. Inglismaalt Türki, Itaaliast Saksamaale...

Kas need tellimused puudutavad peamiselt rahvusvahelisi või siseriiklikke vedusid?

Euroopas me siseriiklikke vedusid ei tee. Raske on konkureerida suurte liiniettevõtete ja tohutu hulga pisifirmadega, kes müüvad oma teenuseid kolme kopika eest. 2006.–2007. aasta buumi ajal ilmus turule suur hulk väiketegijaid, kes alandasid hiljem, kriisi ajal, järsult hindu. Selleks, et võistelda suurte liiniorganisatsioonidega ja turule tulla, peab olema palju töötajaid, vajalikud seadmed ja töötama suurte mahtudega. Üksnes selliselt on võimalik jääda kasumisse, töötades nii madala marginaaliga. See ei ole meie jaoks.

Me ei tee seda eriti ka Eestis, sest meie riigis on veod väga odavad ja kasum väike. Tõsi, samas on need ka stabiilsed. Kuid nende madal marginaal viib selleni, et sellised veosed saavad pakkuda huvi üksnes suurte mahtude korral. See eeldab monopoolset seisundit. Vastasel juhul teenid nädalas 300 eurot, aga kellele seda vaja on?

Kas suurte firmadega on karm konkurents?

Seda ei ole üldse. Suured firmad ei konkureeri omavahel nii nähtavalt. Loobuda kasumist? Mille nimel? Kõik me saame sellest suurepäraselt aru. Igal on oma nišš.

Kuidas teie firma sissetulek jaguneb?

Ekspedeerimise, agenteerimise ja lennuveoste vahel enam-vähem võrdselt. Oli aeg, kui lennuveosed tõid meile kõige rohkem sisse, sest neil on hoopis teine spetsiifika.

Milline?

Nagu ma juba ütlesin: see ärisuund ei ole otseselt seotud Eestiga ja sellepärast – kui transiit ja mõned muud asjad ära langesid – aitasid lennuveosed meid hädast välja. Siis aga loksus kõik paika. Kuid enne seda toimusid äris suured kataklüsmid. Transiit ja pikaajalistele lepingutele tuginevad kindlad tellimusvood vähenesid oluliselt. Ja teatav kriis valitses ka kollektiivis.

Milles seisnesid esimeelsused kollektiiviga?

Inimesed irdusid tegelikkusest. Neile tundus, et nad annavad suurema panuse, kui nad andsid tegelikult, pluss teatavad majanduslikud võimalused, mis ajasid neil pea segi.

Kas nad ei olnud palgaga rahul?

Jah. Peale selle tekkis neil tunne, et kogu firma edukuse taga seisavad nemad. Teisisõnu: inimesed tahtsid saada poolt kasumist, kuid ei soovinud kanda poolt riski.

Milline on teie firma suurim kuluartikkel?

Töötasu.

Kas spetsialiste jätkub?

Neid on alati vähe. Loomupäraselt tarku inimesi leidub harva. Minu jaoks pole oluline, kas ta on meie valdkonnast või mitte – tark inimene suudab alati õppida. Me ei ehita ju rakette. Selleks, et logistikaga tegelda, piisab aastasest väljaõppest.

Millest nendel inimestel, kes teile ei sobi, vajaka jääb?

Haardest, visadusest, kannatlikkusest, mõistmisest, mida on vaja teha, oma võimete tundmisest ja sellest, mida need võimaldavad korda saata, oskusest teisi kaasata, poolehoidu võita. Kuid kõige tähtsam on mõistus. Mõistus tähendab seda, et sa oskad aju pingutada ja asjadele keskenduda. Ja kõiki protsesse mõista. Mitte lihtsalt teadmist, et 2 x 2 = 4, vaid arusaamist, miks, ja võimet seda tõestada. Seda nimetataksegi mõistuseks.

Aga tõestage siis, miks 2 x 2 = 4.

(Naerab.) Nüüd te ajasite mind tupikusse. Ei ütle. Mõnikord on parem ausalt tunnistada, et sa ei oska sellele küsimusele vastata. See ongi oskus hinnata oma võimeid – ka see on hea omadus. Ka mina ei orienteeru igas valdkonnas, mis meie firmat puudutab.

Eelistate delegeerida, mitte kontrollida?

Jah.

Venemaa bürokraatia teid ei tapa?

Näiteks makseid on väga keeruline teha. Pidevalt esitatakse küsimusi: miks, milleks, mille pärast, miks just sinna. See paneb imestama, sest on täiesti arusaamatu, milleks seda on vaja. Kuid see, nagu bürokraatia muudki iseärasused, annab eelise, kui sa selles orienteerud.

Kuidas teie ettevõtete rühm on üles ehitatud? On ESTMA, mis kuulub teile, on Eesti Mereagentuur, mis kuulub Galina Ignatenkole...

Eesti Mereagentuur tegeleb üksnes administratiivsete küsimustega, haldab osaliselt kapitali. Kogu reaalne töö käib ESTMA kaudu.

Kas Donald Trumpi võit muutis midagi?

(Naerab.) See, mis toimub Ameerikas, ei puuduta meid üldse.

Kuid pärast tema võitu käivitus maailma fonditurgudel võidujooks.

Kus on fonditurud ja kus meie? Meile ei avaldanud see mingit mõju. Me oleme investeerinud fondituru ettevõtetesse, kuid oma portfelli me isegi ei vaata, sest see on kord plussis, kord miinuses. Pole mingit mõtet seda kõike jälgida. Dollari kurss tõusis? Valdav osa meie tehingutest toimub eurodes.

Millesse te veel investeerite?

Meil on sama probleem, mis on pangal: raha on palju, aga pole, kuhu seda paigutada. Äritegevuse marginaal langeb, äritegevus ise kulgeb üha “pikemas perspektiivis”. Võib ju osta viis laeva ja teha seda edukalt, kuid sellega peab tegelema, jälgima turgu, selle spetsiifikat... Võimalik, et siin mängib oma osa ka laiskus.

Mitmes riigis teil on kontorid?

Terves Baltikumis, Venemaal, Kasahstanis, väike kontor Inglismaal.

Miks just Inglismaal?

Inglismaa on traditsiooniline lennuvedude turg. Seal on suur sõlmpunkt. Kuna London on maailma rahanduskeskus, asub just seal firma, mille kaudu toimub lennukite liisimine, varuosade hankimine. Sellepärast on Inglise sildi all lihtsam teenuseid pakkuda ja igapäevaseid operatsioone teha.

Muide, kuidas Brexit teid mõjutab?

Tollitoimingud on muutunud keerulisemaks. Rohkem pabereid, rohkem piiranguid. Kuid me ei juurdle selle üle eriti, sest lahendame probleeme siis, kui need tekivad.

Millisele turule on olnud kõige raskem pääseda?

Kasahstani. Turg on seal jäik. Sealne mentaliteet erineb oluliselt Venemaa omast, ja otsene kontakt kellegagi võimuorganitest või administratsioonist on määratult tähtsam. Lisaks aasialik “jah, ei, ei, jah”. Pealegi valitseb sellel turul suur volatiilsus, sest rahvusliku valuuta kurss on ebastabiilne.

Kui palju inimesi ESTMAs töötab?

Umbes 100.

Mida nad peamiselt teevad?

Ekspedeerivad, agenteerivad. Korraldavad kõike seda. Töövahenditeks on telefon, paber, e-mail.

Kas tööprotsessis on oluline, kui kaasaegsed on seadmed ja IT-varustus?

See on oluline, kuid mitte sel määral, nagu seda praegu “müüakse”. Arvete automaatne väljastamine, automatiseerimine, protsesside hõlbustamine, vähem nupulevajutamist – kõik see on tähtis ja aitab töös. Kuid pole oluline, kui kaasaegset tarkvara sa kasutad, see võib samahästi olla ka vananenud. SAP teeb häid custom-süsteeme, kuid neile juurdepääs maksab pool miljonit eurot. Meie hinnangul on sellised kulutused põhjendamatud, ja me töötasime välja oma süsteemi.

Ja see tuli odavam?

Ei tea. Võimalik, et me jääme mõnes osas SAPist maha, kui süsteem töötab ja täidab oma ülesandeid. Peale selle on meil oma olukorra üle tõhusam kontroll.